7 kuud 1 nädal ja 2 päeva

Ma olen vahepeal jõudnud nii palju asju teha, et mingit süsteemset eile tegin üleeile tegin juttu ärge väga lootke. Ma hakkan lihtsalt tulistama järjest, mis pähe tuleb.

* Käisime mitu nädalat tagasi wakeboardimas oma uute eesti tuttavate Diana ja Keniga. Abu Dhabis on selline tuus kaablitega wakeboardi park, kus kui sa koba ei ole (nagu mina) siis saad lõputult ringiratast sõita suures basseinis. Ma olen ju käinud küll ennem sõitmas ja arvasin, et küll ma hakkama saan. Kuigi karta oli, et paadi taga veetav wake on natuke teise tundega kui kaabliga. No asi oli nii nutune, et ma ei saaaaanudki püsti :( MITTE ÜHTEGI KORDA! nõmedus :( peale tundi aega kobistamist hakkasid aga käed nii väsima, et isegi kui selleks ajaks aru sain kuidas jalgu ja tasakaalu hoida tuleb siis näpud lihtsalt ei püsinud enam ja ikka lõpetasin 2 sekundi pärast pea ees vees. Kui minu täiesti ebaõnnestunud sõidu katsetused välja jätta oli maailma lõbus päev ja see pidev veest sisse välja käimine tegi isegi +38 kraadise ilma okeiks kuidagi. Kuigi ma eriti sõita ei saanud tahaks küll tagasi minna ja veel harjutada, selline mõnus sportlik seltskondlik päikeseline päev :)

Esimene pilt on tehtud ennem kui ma teada sain, et ainult vett neelan too päev:

Siin Morgan kimas nii ruttu mööda, et ei jõudnud lähemalt pilti teha. Tal tuli loomulikult teisel katsel juba välja.

* Täiesti teises stiilis õhtu oli mul eile. Teresa kutsus mind kaasa Saks 5th Ave suurele sügist-talve kollektsiooni runway showle. Väga tuus oli selline futu valge runway ja ilusad asjad ka enamjaolt. Aga mul oli raskus vaadata midagi muud kui seda "fashion" crowdi. Naised on niiii paljud näost opereeritud. Eriti sellised 40-50 aastased. Kõigil piiikad üles tupeeritud lokisoengud..mega lühiksed sätendavad või neoonsed disainer kleidi ja Louboutinid jalas. Ja see memo, et tumeda huulepliiatsiga ääristatud huuled on last century ei ole ka nende jõudnud. Põhi look siin, et hästi tume silmameik ja siis tumeda pruunikas punasega ääristatud huuled. Huuled keskelt on siis varieeruvalt kas punased või beezikad. Eriti ülepakutud on see middle east värk ikka. Aga seda lõbusam mul vaadata. Sain kõiki kohalike socialite näha. Üritus ise oli pühapäeva õhtul ja kestis 2 tundi (pühapäev on nagu teie esmaspäev eksole) ja osad tädid olid täiesti ballkleitides tulnud. Igatahes oli näha, et igaüks proovis rohkem Somebody olla kui tema kõrval olev inimene. Mul sellest ühtegi pilti praegu pole aga võibolla kuskilt netist leian hiljem ja siis näitan :)

*Siiis me käisime veel paar päeva tagasi Diana ja Keni ja veel ühe paariga Dhow Dinner Cruisil. Traditsiooniline araabia puust dhow on vana laev, kus sees siis serveeritakse buffee stiilis dinner ja samal ajal sõidab laev mööda creeki alla ja üles ja näed tuledes Dubaid. Laevad ise on loomulikult üles vuhvitud jõulutuledega ja muude vilede ja vidinatega, mis vana puust dhow küljes natuke topakad välja näevad aga muidu oli õhtu tore jälle ja meie dhowl oli isegi alkoluba, nii et mis sa hing veel ihkad kui veini sai ka veel heas seltskonnas juua :) Aga nii äge kogemus pold, et kui külla tulete teid sinna peale viin..parem lähme (või siis teie lähete,ma ei tea kas ma elan üle selle veel ühe korra..Grete mis sa arvad, kas ma peaks minema uuesti? :D ) kõrbe safarile ja teeme samas stiilis buffee dinneri ühes nendest kõrbe beduiinilaagritest.

See on meie dhow ja järgmisel pildil näete, kui suur business see on. Terve creek oli neid laevukesi täis.

* Just praegu avastasin, et ma pole teile ju rääknud kui Adventure HQ käisime ka. See oli tegelt juba päris ammu aga arvestades kui õudne see oli ja kui uhke ma olen enda üle siis räägime tagantjärgi sellest. See on ühes kaubanduskeskuses asuv seiklus rada, mis on lae all ja kohutavalt hirmus. Samas keskuses on ka seinaronimise võimalus ja selle jutuga Morgan mu sinna meelitaski. Teadsin, et ta tahtis ammu minna ja vaatasin netist, et seal on lihtsamad seinad ka, kus ma hakkama saaks. Jõudsime hommikul sinna ja tuli välja, et Morgan teadis ühte bossidest ja mina ei saanud arugi kui järsku olin harness ümber ja trossidega kinnitatud lae alla ja seljatagant instruktor oli et, mine mine nüüd hakka minema. WTF? ma arvasin terve aeg et ma hakkan nutma ja suren ära. Ma panen teile kohe pildi sellest rajast, et saate aru mu traagikast:

Kahjuks ma ei leidnud praegu paremat pilti, kus saaks aru KUI ÕUDNE see oli. Kogu rada on ainult kettide küljed kõlkuvad talad ja rattakummid ja platvormid ja siis sa pead ju nende peale astuma :O See rada on single handedly kõige hirmsam asi, mida ma olen teinud! Ma kardan ju kõrgust! (saage aru, et tavalisele inimele see pole niiii õudne aga ma tõesti kardan kõrgust!!) No esimene tala pold nii peenike ja kõikuv ja ma loll läksin sellest üle ja siis enam tagasi ei saa sest tross ei jookse seda pidi! jäin sinna lõuga väristama sest järgmine osa oli autorattakummid kahe ketiga lae küljes ja siis pead ühelt teisele asutma. Kinni saad hoida ainult neist kõikuvatest kettides (no sa oled muidugi ise kinnitatutud ka harnessiga trossi külge aga ikkagi väga nagu ei tahtnud kukkuda). Kuna ma ei saanud edasi ega tagasi siis pidi intruktor tulema mu juurde ja iga etapi juures seletama kuidas ja kust kinni hoida ja kuhu raskus panna jne. OKSEEE! Kui terve rada on läbi siis viimane asi on väga rõve. Tuleb ühelt platvormilt teisele hüpata! all midagi ei ole..platvormidel ääri ka pole ja astumiseks on nad liiga kaugel üksteisest. Lihtsalt pead hüppama. No ma siis lõpuks hüppasin ja jäin ellu aga mitte kunagi enam ei taha seda uuesti teha! Seina ronimine oli palju toredam aga tookord mu käed niii värisesid juba sellest seiklusrajast ja ma väga palju ei jaksanud ronida.

Võtan praegu otsad kokku. Järgmine nädal on siin Red Bull Flying Bach etendus. See on siis Flying Steps breakdance crew koos ühe balleriiniga Bachi muusika järgi showd tegemas. Ootan juba väga! Ja järgmine nädalavahetus on meil 3 aasta anniversary ka. jei for love :)

paid ja kallid ja hakake pileteid otsima sest meil on ka sügis käes aka alla +40 kraadised ilmad!

p.s. olen ka täiesti tutvustamata jätnud Mel'i. Mel on Barbara väike karvane rotike aka yorkshire terjer. Barbara ja ta abikaasa on puhkusel ja et nad adopteerisid Meli alles kaks kuud tagasi ei tahtnud ta teda kuskile kennelisse panna kolmeks nädalaks. Nii ma siis pakkusin, et hoiame ise teda. Nagunii peame Mate'ga õues käima ja mis see üks väike koer lisaks ära ei ole :) Kirjutan teile Melist mõnipäev pikemalt praegu on over ja out :)

6 kuud ja 3 nädalat

No kus ma siis jõuan kirjutada kui on mu sünnipäeva nädal. Ja no kus ma siis jõuan kirjutada kui on mu sünnipäeva nädala eelne nädal kui tuleb koguaeg kannatamatult oodata, et millal juba! :) see hullus on selleks aastaks jälle möödas ja juba ootan järgmise aasta sünnipäeva nagu ikka :D

Pidustused möödusid toredasti. Ja kuidagi väga mitu pidu üksteise otsa. Teresa sünna on täpselt päev ennem mind, nii et käisime reede õhtul tema peol. Tore oli ja tutvusin uute inimestega jälle ja niisama mojitotasime. Kui kell sai 12 siis Teresa ja tema sõbranna Nikki sundisid kõiki inimesi mulle happy bday laulma (siis mul oli natuke ebamugav kuna ma ei teadnud ju eriti kedagi ja no oleks võinud vabalt need võõrad inimesed laulmata jätta aga mis seal ikka). Aa ennem seda neljapäeva õhtul oli ühe Morgani sõbra sünna kuskil klubis ja sinna me tahtsime ka väga minna. Olime veitsa väsinud küll tööpäevast aga väga kindlameelsed, et lähme ikka aga teeme ainult väikse siesta ennem. Nooo järgmine hetk avasin silmad ja kell oli 3:30 öösel, nii et ilmselgelt me ülehindasime oma võimeid ja see pidu jäi kahjuks meie jaoks ära. Mul tuli kohe meelde kuidas ma kunagi Hollywoodis esinemisele sisse magasin. Mõtlesin et korra panen silmad kinni ja kella 23:30 pean klubis olema ja siis ärkasin selle peale, et telefon helises. Mitte midagi aru ei saanud, et miks keegi mulle 00:20 helistab.hahahaha needless to say ülihelikiirusel pidin tookord ennast kohale ajama.

Sünnipäeval läksime late breakfastile mu lemmik hommikusöögi kohta ja pärast pikutasime mitu tundi bassu ääres ja jõime shampust ja imetlesin oma kingitusi :)



Eeskujulik catlady nagu ma olen sain mitu imenunnut kassipildiga sünnipäeva kaarti :) piltide järgi ei saaks elus aru milline hullumeelne kargleja Yalla on..koguaeg poseerib nii ilusti!



Morgan küsis, mis ma tahan ja tahtsin uut kotti ja siis saingi selle kauni Marc by Marc Jacobsi mida ma nüüd õhtul ennem magamaminekut paitan :D ja Morgan ise valis mulle üllatuseks veel uue marc Jacobsi lõhna ka... nii toreee :)



Aga no lemmikkingitus oli vaieldamatult Morgani tehtud album meie piltidega, mis mulle pisara korralikult silma tõi :) selle ekstra ägeda albumi ta ostis kui new yorgis käis..

Õhtul läksime Mai Tai lounge dinnerile ja drinkidele. Kutsusin oma endise töökaaslase Terry ja tema abikaasa. Nad on super lõbus itaalia couple..palju reisinud, lahedad, kõva häälega, jutukad ja kui räägivad siis vehivad kätega..nagu päris! Siis Anne ja Wil, Barbara ja Lisandro (Barbara on üks uus sõbranna..ta on tegelikult Anne sõbranna aga oleme nüüd kolmekesi mitu korda hänginud..nad on mõlemad nii super armsad ja mul on nii hea meel, et nendega siin kokku sattusin) ja siis oli siin veel üks eesti paar, keda Morgan tunneb, nii et nemad tulid ka. Väga väga tore oli ja seltskond kuidagi klappis omavahel ja kokteilid olid head ja Anne ja Barbara organiseerisid mulle nii hea jäätisetordi ja hunniku toredaid kinke sain ka. :) mis sa hing veel ihkad! Tahaks juba jälle vanemaks saada!

Barbara on pärit brasiiliast ja töötab siin portugali keelsete gruppide giidina. Ta ise õudselt põeb oma inglise keelt ja sellepärast ei julge siin inglise keelseid tuure veel teha. Tegelt on tema inglise keel väga hea ja sellepärast pakkusin välja, et kui ta tahab harjutada siis viigu mind tuurile sest ma pole ikka veel pooli kohti näinud. Nii me käisimegi üleeelmine nädal kulla turul ja vürtsiturul ja niisama sõitsime ringi ning Barbara rääkis mulle oma giidi tarkusi. Al Karama turul käisime feik kotte ja muud träni uudistamas. Nii tore oli!

Barbara ostab kulda kokku. Tuli välja, et giidid on sellistel turgudel väga hinnas. Piisab kui Barbara näitas oma giidi licensit siis kohe kõik onud pakkusid suuri dicounte. Eks ikka selle mõttega, et Barbara järgmine kord oma turistid nende poodi tooks. Barbara ise on hästi hea kaupleja nendega (mina olen igasuguses hinna alla tingimises täielik wuss) nii ta kauples meie ostud kõik poole odavamaks. Ostsin argaaniaõli, mida kasutan öökreemi asemel, juukseotsetele ja küüntele.. eriti mõnus on. Ja Anne ostis rosmariiniõli. Igatahes ei jäänud iraani müügionul midagi üle kui meile eriti sõbralikud hinnad teha sest Barbara oli nii kindlameelne :D Meie Anne'ga itsitasime nurgas ja tegime lolle pilte.

Sellest ma ka ei ole jõudnud kirjutada, et paar nädalat tagasi olin esimest korda üksi Dubais. Morgan oli töö ja lõbureisil New Yorgis ja Kanadas. Seoses sellega suutsin ikka kolm päeva täis enesehaletsust ka teha. Mul oli boss samal ajal ära ehk tööd eriti polnud ja kuidagi keegi kohalikest sõbrannadest ei saanud aega midagi teha ja siis istusin kohe meelega kodus ja kurvastasin. Mõtlesin kui paha ja kurb ja kole ja igav ja palav ja fuhh kõik on ja ise mitte midagi ei teinud, et tuju muuta. No ju siis oli vaja loll olla paar päeva. Sellest täiesti kasutust kurvastamisest tuli üks hea asi ka.. googeldasin eestlased dubais ja sattusin Diana blogi peale, kes on siin natuke kauem elanud kui mina. Eile saime temaga kokku ja niii tore dinner oli vene restos. Kolm tundi eesti keelset jutustamist läks märkamatult :)

Aga hästi mu kallid. Mu lõunapaus on läbi ja naasen nüüd tööle. Asjad on viimastel nädalatel päris kiireks läinud. Paid!