Thursday, January 2, 2014

Sri Lanka part 3


Ma pean ikka ühe peatüki veel kirjutama sest niii palju reisi emotsioone ja muidu unustan osa ära. Meil on viimane õhtu Sri Lankal ja kuna ronisime päeval kahe mäe otsa siis veedame õhtu ilusat hotelli nautides.

Agaaa minnes tagasi kus jutt pooleli jäi. Käes on kolmas päev treehouses, kuues päev Sri Lankal ja ühtlasi meie viimane päev lõuna osas otsustasime veeta beach clubis. Galle linnas on väga ilus hotell nimega Lighthouse nii et niisama ranna asemel maksime natukene raha ja vedelesime selle hotelli rannas ja jõime kokteile. Natuke oli see plaan seotud sellega, et Morgan tahtis väga väga jõusaali minna aga meie esimeses valges hotellis ega treehouses muidugi seda võimalust polnud ja Lighthouse hotellis oli gym pakett koos bassu ja ranna kasutusega nii et otsustasime sellest siis juba day tripi teha ja vedelesime mõnuga kella viieni päikest võtta. Õhtuks oli plaan minna sööma Unawatunasse White House.

Jõuluõhtul kui seda esimest rannabaari otsisime sattusime otsingutega ummikusse mis lõppes väikeses dzungli metsatukas kus asus pisike valge maja. Maja omanik oli nii sõbralik ja rääkis hästi inglise keelt ja seletas kus see tänav on mida otsime ja samal ajal kui Morgan temaga vestles tegin mina vigisevaid hääli sest nägin maja ees kassipoegi!!! Onu rääkis et neil on kokku 10 kassi ja kaks koera ja lehm. Mina küsisin millal me võime külla tulla :D Tuli välja, et neil on majas ka kaks külalistetuba mida nad välja rendivad ja õhtusöögile saab ka väikse raha eest tulla. Me võtsime ta numbri ja tol  kuuendal päeval helistasime ja ütlesime et tuleksime sööma palun. Sinna jõudes istusime maja ees lauda. Olime too õhtu ainsad õhtusöögi külalised. White Houses elas 3 inimest- ema oma täiskasvanud poja  ja tütrega. Kõik käisid istusid meiega kordamööda lauda ja rääkisid lugusid.  Ema ja tütar tegid süüa ja laud oli karridest lookas ja kõik imehea. Riisi kausis oli lusika asemel väike alustaldrik millega süüa tõsta ja kuni sööki ootasime toodi mulle toast kassipoeg kellega mängida : “ Here I bring you this” täiesti täiuslik õhtu :) 
 Kui meil söök söödud sai tuli itaalia paar, kes nende juures tuba üürib koju. Neil oli kaasas pudel kohalikku rummi ja istusime nende ja sri lanka perekonnaga tunnikese veel rummi juua ja juttu rääkida. Peretütar näitas mulle nii paljusid kasse kui kodus oli ja koeri muidugi ka. Lemmik oli et kuna maja nimi on White House siis nad panid koerale sama nime kui Obama koera nimi- Bo! :D nii geniaalne ju!

Järgmine hommik pakkisime kodinad kokku ja sõitsime 3 tundi meie järgmisesse sihtpaika. Tissa järve ääres asuv Safari hotell.
 Põnev oli läbi erinevate külade sõita. Ainuke mitmerealine tee on lennujaamas lõunasse Galle linna igalpool mujal on ühesuunaline külatee. Aga autod ja tuk tukid ja bussid ja kaubikud ja mootorrattad sõidavad kõik umbes neljas reas, üsna suvakalt. Ma ei saa üldse vaadata sest mul koguaeg jõnksatab südame alt läbi nii hull süsteemitu liiklus. Ja kõige kiiremini vast sõidetakse 70 kilti tunnis sest teed on nii halvad..maksimaalselt 80 aga no Tilak ei ole väga sõber gaasipedaaliga nii et jah..aeeeeeglaselt läheb see asi. Tegime hotellis kiire lõuna ja kell 2 tuli Safari jeep järgi, et sõita Yala rahvusparki safarile. Yala rahvuspark on Sri Lanka suurim ja seal elab üle 40 liigi loomi ja üle 40 liigi roomajaid ja krokodille- suurimad loomadest  on  wild water buffalo,Sri Lanka elevat ja leopard. Leoparde on kokku pargis 35 ja et ühte neist näha peab olema üsna lucky. Meil seekord ei õnnestunud aga nägime palju water buffalosid ja erinevaid hirvi, elevante ja ahve ja krokodille ja väga suurt varaani ja lugematul hulgal imelike ja ilusaid linde edevate suurte paabulindudega ees otsas. Kokku olime safaril 3,5h ja kuigi meie giid oli üsna pika näoga et ta meile leopardi ei saanud näidata (sest just kaks päeva ennem seda oli leopardi mama koos pojaga ennast kuskil kivi peal kaugelt imetleda lasknud) siis meil ei olnud sellest üldse kurb. Imeilus metsik Sri lanka loodus..tõesti ahhetama panev.


Õhtuks olime üliväsinud ja kustusime kiirelt magama. Järgmise päev plaan oli pool päeva bassu ääres vedeleda ja päikest võtta ja siis lähedal asuva mäe otsa hindu templit vaatama ronida. Morgan on mul suur entukas ja käis veel jooksmas sest tal üks võistlus tulemas jaanuaris kus on palju joosta vaja mina olin totaalne laisk ja lugesin raamatut terve aja. Lõunaks sõime kümnes kord riisi ja karrit ühes tee äärses putkas mida Tilak soovitas ja siis sõidutas ta meid mäe juure. Turvamees teatas, et kell on 5min pärast neli ja peale nelja ta ei tohi enam kedagi üles lasta aga Tilak rääkis ta ära ja võisime ronima hakata. Aaaahhhhh sel oli ju niiiiii palju ahve ja nad olid kõik nii ülbed. Ma vihkan ahve! Eelkõige on see seotud meie tai seiklustega (sellest saab lugeda siit blogist kuskil tai kirjelduses paar aastat tagasi) Nii et ma väga kardan neid ja ma arvan et nad saavad aru et ma kardan. Igatahes pigistasin käes oma veepudelit ja kõigest väest püüdsin Morgani tempos püsida. Õnneks me polnud ainsad kes üles teel sest kell 5 algas hindu templis tseremoonia ja mõned hilised minejad ronisid koos meiega. Meie tseremoonia ajal templisse tikkuma ei hakanud kui üles jõudsime vaatasime ringi ja tõmbasime hinge ja tulime alla tagasi. Alla tulles olid ahvid veel ülbemaks läinud ja vedelesid trepi peal ees koguaeg ja mina ainult piiksusin et ma ei julgeeee mööööda minnaaaa. Ja ega Morgan ka nende fänn pole nii, et vahepeal ootasime 10min kui üks suuremat sorti loll ahv keset treppi meile hambaid näitas ja ennast liigutada ei suvatsenud. Lõpuks Morgan viskas tema poole kivi siis ta niimoodi pool loivates tõmbas puu otsa ja me jooksime mööda. Fuhhhh mulle meeldivad igasugused loomad aga ahvid on vastikud!



Ma praegu pean lõpetama sest õhtusöögi aeg on käes aga hea meel et natuke kaugemale jõudsin oma reisikirjeldustega.  Varsti jälle.











Saturday, December 28, 2013

Sri Lanka part 2

Räägin teile täna meie Tarzani kodust dzunglis. Silva treehouse leidsin ma meie lemmik leheküljelt mida alati ennem reisimist uurime www.airbnb.com ja pilte nähes teadsin kohe, et Morgan ei taha kuskil mujal peatuda kui selles majas. Kõrgetel metall "jalgadel" betoonist, metallis ja klaasist maja on täpselt tema maitse ja kuna kirjelduses veel mainiti, et läheduses asub ainult üks naaber ja ümber puud ja ahvid siis oli otsus kiire.. peame paar ööd treehouses elama.

Maja omanikud on austraaliast aga nad ise siin ei ela vaid maja eest hoolitseb Mrs. Ira ja tema tütar Enoka, kes on ka maja ainsad naabrid. Mõlemad väga armsad ja toredad ja maja ise täpselt nii tuus kui lootsime. Ühte asja aga ette ei osanud aimata, et lisaks sellele, et see asub dzunglis on see täielik Tarzani maja ka muud moodi..nimelt kohe kui ise toas pole jooksevad oravad tuppa ja proovivad süüa varastada, igalpool on suured sisalikud ja hoiatati ka ahvide eest, et teinekord püüavad tuppa tikkuda ja vargil käia. Ahve me pole näinud aga igasugu värvilisi linde ja lugematu arv ülbeid oravaid küll.

Tegelikult ma pean ajas tagasi minema muidu jääb vaala vaatlus jutt vahele ja terve postituse ahhetan kui äge meie Tarzani maja on :) Nii et neljapäeva hommikul kell 6 tuli Thilak meile järgi ja sõitsime Sri Lanka täitsa lõunaosa tippu peaaegu. Eks mul veitsa põlv värises ka sest ma olen ju teada tuntud merehaige..ja lihtsamatel praami otsadel kallistan vestupotti aga Thilak muudkui kinnitas, et eii see ei loksuta üldse ja no ma väga väga tahtsin vaalu näha ja delfiine nii, et hambad ristis kinnitasin Morganile, et ei ei lähme ikka mul on okei. Sinna jõudes õnneks nägime et laev ei olnud mingi päris pisike ja seadsime ennast ülemisele tekile madratsi peale maha. See joppas muidugi, et mingil põhjusel sinna madratsi peale läksime mitte alla dekile kus toolid olid..sest ilmselgelt ma veetsin 2,5h 3 tunnisest tripist selili madratsil silmad kinni vaikselt soigudes..pliis pea vastu pliis pea vastu see vets on siin nii rõve pliis pea vastu. Ütleme nii, et niiiiiii hullult loksutavat küljelt küljele lendavat laevasõitu ei olnud isegi Morgan ennem teinud! Kõigepealt umbes tund aega tuli lihtsalt sõita, et jõuda vaaladeni.. õnneks selle ajal ma jäin magama.. aa see ka veel, et ennem sõitma hakkamist kapten käis ringi jagas kes tahab merehaigus tablette..mina ainuke nohik tõstsin käe (naersime Morganiga veel, et noh hea vähemalt keegi ei ole liiga üllatunud kui ma üle reelingu ääre oksendan varsti.. et ainuke wimp) no ütleme nii, et olime vist 15-20min sõitnud kui kapten käis küsis korra veel kas keegi tahab tabletti ja siis umbes 10 inimest tõstis käe kaasaarvatud täiskasvanud mehed :D

Igatahes ME NÄGIME VAALASID JA DELFIINE!!!! Vaala muidugi ei näe nii nagu Free Willie filmis, et ta hüppab veest välja..vähemalt siin mitte.. aga selg tõuseb vee pinnale ja puhub sealt selja august õhku välja ja ühe korra nägime saba ka.. ja ainule selle nägemisest olid külmavärinad sest vaalad on ikka eriti suured ja võimsad ja kõik inimesed ennastunustavalt ahhetasid igakord kui vaala selg veest välja tõusis..paar korda üli lähedal laevale ka! Selleks ajaks ma ajasin ennast ikka püsti või vähemalt põlvede peale ja ahhetasin kaasa. Tõesti oli kift! Siis sõitsime natuke teise kohta (ma olin jälle siruli selle aja igaksjuhuks) ja järsku igalpool ümber laeva olid delfiinid..suuuured parved ja hüppasid veest välja ja viskas saltosid ja ujusid niiii laeva lähedal. Päris kaua vaatasime delfiine ka ja nad olid nii vahvad, et mul peaaegu läks meelest ära merehaige olla aga siis hakkas tunnine tagasisõit ja mul tuli meelde! Morgan ei julgenud isegi rääkida minuga ainult silitas pead ja andis vett juua..aga I made it! ma ei oksendanud ja ei surnud ära! ja kuigi mul on nüüd igasuguse laeva peale mineku isu kuudeks läinud siis pean ütlema, et minek oli ikkagi väärt ja hea meel et käisime. Aga kui Thilak eile pakkus, et kui tahame suure jõe peale boat safarit tegema minna siis tuli mu EI küll väga kiiresti ja jõuliselt üle huulte :D

Kella 11 paiku olime autos ja kuna mina tundsin ennast täiesti tühjaks pigistatud peale mereseiklusi otsustasime ülejäänud päeva rannas vedeleda ja õhtul varakult oma uude peatuspaika.. treehouse minna.  Unelesime rannas paar tundi ja õhtu hängisime treehouses..lugesime ja kuulasime muusikat ja Mrs Ira tegi meile siin kodus õhtusöögiks sri lanka curryt ja eriti hea rahulik oli.

Hommikuti tuleb Ira ja teeb meile hommikusööki ja kohvi. Kuna meil oli ainult kaks päeva jäänud siin lõuna poolel, kus rannas ja chill ja ülejäänud 6 päeva on üsna tihedalt täis templite avastamist ja matka mäe otsa ja safarit rahvuspargis siis tahtsime need kaks päeva üli rahulikus tempos mitte midagi teha ja päikest võtta. Eile käisimegi ühes uues rannas ja õhtul sõitime Galle. Morgan googeldas best restaurant in Galle ja bookisime sinna dinneriks kohad. Ilus väike boutique hotell jälle ja restorani lauad ümber romantiliselt valgustatud basseini. Söök oli sri lanka mixed with asian ja väga hea. Jõime veini ja naersime palju..täiuslik õhtu. Siiani on nii mõnus mix olnud..nii tee ääres putkast söömist ja mõned ilusad restod ka.

oot ma pean nüüd jooksma Thilak on siin et meid dinnerile sõidutada..kirjutamiseni :)






Thursday, December 26, 2013

Sri Lanka part 1

Ma lihtsalt teesklen, et siin blogis pole oktoobri algusest saati tühi liiv ja igav väli olnud ja asun kohe honeymooni kirjelduste juurde. Me oleme Sri Lankal!! Ja siin on väga väga äge. See on lühikokkuvõte aga ärge muretsege mul on plaanis natuke pikemalt jutustada.

Lendasime Dubaist välja pühapäeva hilisõhtul ja Sri Lankale toob otse lend 4,5h. Aga see lennukis mitte magamine ja siis 3,5 tundi lennujaamast saare lõunaosasse sõitmine ikka väsitas meid totaalselt. Läbi Morgani sõbra, kes Sri Lankal tihti käib leidsime toreda autojuhi, kes meiega terve reisi kaasas on. Ta on pigem selline giid / autojuht. Thilak on umbes 50dates ja väga muhe. Ainult, et autoga sõidab niiiiiiii aeglaselt et seda ei saa kirjeldada.. samas on siin teed ja liiklus täiesti hullumeelne, et pigem vast hea et ta nii aeglane on. Aga Morgan küll vahepealt ütleb, et kui ta natuke aeglasemalt sõidaks siis ta saaks tee peal parkimise eest trahvi.

Igatahes Thilak tuli meile lennujaama vastu ja tõi meid Ahangama külasse, kus asus meie esimene hotell. Ma pilte pean hiljem lisama aga The Three by TPV on pisike (kokku 9 tuba) ja ülituus boutique hotell. Meil oli oma üleni valge aiamajake ja mu lemmik asi.. vannituba asus õues oma väikses aias. Eriti eriti tuus!! Esimene päev kui lõpuks hotelli jõudsime ei viitsinud muud kui magada ja pärast bassu äärde tuterdada ja õhtu lõpuks imeilusat päikeseloojangut vaadata ja õhtust süüa.

Söök on Sri Lankal igatahes siiani maksimaalselt hea olnud!! Morgan on ainult Sri Lanka karrit söönud ja mina umbes 80% kordadest värskelt grillitud hiidkrevette ja juurviljadega praetud riisi. Nii nii hea!! No ja meie eisel päeval siin oligi juba 24dets. Hommikul vedelesime bassu ääres õnnest uimased, et kaua oodatud puhkus ja honeymoon ongi käes ja lõunapaiku tuli Thilak meile järgi. Läksime Galle linna (mis on  umbes 20m sõitu meie juurest ja suurim lähedal olevatest) üli charming linn, kus kunagi võimul olnud portugal, holland, britid jne. Ja neist on hästi huvitavat arhitektuuri jäänud, nii et kondasime ringi vanas kindlusega ümbritusetud Galle Fortis ja sõime lõunat ja siis koju siestale. Nägime linnas plakatit Christmas beach partyle. Lubadused olid live band ja MEGA wine bottles ha ha..nii et peale uinakut läksime meist natuke eemal asuvasse Unawatunasse, et see ranna baar leida.. see võttis omajagu kondmist ja kui kohale jõudsime saime aru et see ei olnud parim mõte. Inimesed olid kella kaheksaks juba purjus ja söök ei olnud eriti hea(sest koht oli niigi täis turiste ju nad ei pea eriti pingutama) Morgan ütles, et ei kuna me ei teinud jõulukinke üksteisele, et siis jõuluõhtu võiks ikka ilusamas kohas midagi paremat süüa. Nii et läksime parema otsingutele. Meie hotelli lähedal on üks äge colonial stiilis fancy ranna hotell, nii et mõtlesime seda restot tsekkida. Sinna jõudes oli kell juba pool kümme ja selgus, et neil on ainult Chritmas buffee mis oli ulme kallis..manager aga ütles, et kuna me oleme nii hilised ja Morgan veel lisas et ta on taimetoitlane ka. Manager sellepeale ütles, et pff et kui sina oled taimetoitlane ja su naine nagunii paistab selline pisike siis te nagunii palju ei söö et davai jõulude puhul teen teile 50% hinnast. Nii et shampad kätte ja maaaailma uhket buffeed rüüstama. Seal mängis ka live band aga hoopis cool vana onu kes laulus bluusi ja vanu roki lugusid. Esimeses ranna baaris olev laiv bänd mängis maailma kõige koledama Püha öö esituse mida ma kunagi kuulnud olen!!! Inimesed olid muidugi kella 7:30st seal buffeel olnud ja täiega tantsuhoos ja purjus nii et meil oli people watchin galore ja super lõbus õhtu lõpuks. Järgmine hommik pidime 5:30 tõusma sest plaan oli vaala vaatlusele minna. Õnnnnneks Thilak sai selle canceldada ja meie veetsime järgmise päeva oma hubases hotellis voodis vedeledes ja raamatuid lugedes. Suure rõõmuhüüdega võtsime vastu ka paduvihma, nii et täiuslik 25detsembri hommik.

Hiljem viisime Thilaki jõulu lõunale ja ta rääkis oma lastest ja mismoodi Sri Lankal oli kui tsunami 2004 aastal siit üle käis. Õhtul kobisime vara magama sest 5:30 wake up call oli vaja ikkagi vaalade vaatluseks ära teha.

Kirjutan kohe varsti järge praegu meie armas naaber /manager kes siin tree house eest vastutab (see on meie teine peatuspaika peale The Three hotelli ja saabusime siia täna) Mrs Ira tõi meile just õhtusöögiks karrit..

ilusaid pühi kullad!

Tuesday, October 1, 2013

Päevad läevad ja aastad kaovad käeeeeest..

Mida päev lähemale novembrile ja F1'le seda kiiremini kaovad nädalad kuhugi. Ma ei saa arugi kuidas see september kadus ja mismoodi mul ainult kuu on jäänud, et kõik korda ajada. Igatahes käib elu töö rütmis aga ilmad lähevad järjest mõnusamaks nii, et nädalavahetusel ikka proovima bassu ääres vedeleda või midagi muud toredat õues teha.

Midagi maru põnevat polegi juhtunud peale tööd käin joogas või crossfitis ja võibolla veame ennast Morganiga kinno. Seoses sellise tempoga pole ka liiga palju asju blogisse kirjutada. No välja arvatud see, et meil on uus kass..huhuhuuu..ma läbi arvuti ekraani ja kõigi nende merede ja maade, mis mind eestis lahutavad, tunnen oma ema pilku ja etteheitvat häält..palun vabandust ema ma tean et sa arvad et me oleme täiesti lollakad :D

Igatahes praegu ametlikult oleme ainult kasupere sest kiisu oli nii väike, et teda varjupaika või kuskile, kus on palju kasse ei saanud viia ennem kui ta kosub ja vaktsiinid saab jne. Nimeks panime talle Zulu ja ta on hullumeelne väike nahkhiir. Kohalik kasside vabatahtlike organisatsioon aitab meil talle kodu leida kui me peaksime seda tahtma. Leppisime Morganiga kokku, et vaatame kui meile tundub, et on liiga palju loomaaeda siis umbes 3 nädalapärast saab ta up for adoption panna. Praegu Yallale käib ta ikka veel täiega närvidele ja ta susiseb ja kahiseb aga Zulu puuduvad igasugused kassikombed või ta lihtsalt ei tea mis susisemine tähendab ja ta ikka hüppab nurga tagant Yallale selga ja pähe ja proovib ta saba rünnata ja siis Yalla saab kreepsu ja jookseb kapi otsa või kuskile ära. Mate'i Zulu ei kartnud algusest peale täiega kohe pani käpaga näkku ja hüpas talle sabasse kinni ja tegi sõitu jne. Võtame päev korraga ja küll Yalla ka varsti aru saab, et susisemine ja käpaga vehkimine on täiesti mõtetu ja ei toimi antud kassilapsega üldse.

Ahsoo ja seoses sellega on üks natuke naljakas jutt ka. Meil käib nimelt üks tore filipiina koristaja kord nädalas juba umbes 6 kuud. Meie ise kodus ei ole nii, et ta on harjunud Mate'i ja Yallaga ja algusest peale sellepärast tema saigi palgatud, et ta ei karda loomi ( nii paljud siin kardavad). Lihtsalt, et ta ei ehmataks saatsin talle eile hommikul sõnumi: et kui sa tuled siis ole uksega ettevaatlik. Meil elab uus väike kassipoeg ja ta proovib vahel uksest välja joosta. Ja et vabandust kui ta ei lase sul alguses koristada sest ta tahab kindasti kõigega mängida, mida sa liigutad.

Ausalt ma ei osanud oodata seda vastust mis tuli:
"Ah, Ok! Is She very small maam laura because I'm scared of very small cat. hehehe"

??!!!!

mina saatsin vastu: "hahaha. She is very small only 8 weeks old. What are you scared of? If you are very scared you can take a bit of food and she will follow you to the bathroom. You can close her there until you clean"

Vastus: "huuhhuhuu.. is her eyes open because i'm very scared i dont know why? But I'll try to see,hehehe"

mina hakkasin täieliku segadusse sattuma..pole elusees kuulnud, et inimene ei karda mitte kasse aga ainult kassipoegi..ja mida väiksem seda hirmsam???!!! what! Vastasin: "hahaha. Her eyes are open and she runs around trying to play. She is just like a normal cat only smaller in size and she wants to play. You know what. For today I can put her into the bathroom. you can finish everything else and just let her out when you need to clean the bathroom last. Ok?!"

Vastus: "hehehe..no worries if Im not scared of that small cat I will open the door so that she can play while i'm cleaning, thanks"

Mõtlesin et davaj äkki ikka on normaalne.. sest misasja on karta Zulust kui ta saab üksi hakkama koera ja kassiga siia maani..

Olin veidike aega tööl olnud ja tuli sõnum: "Hi maam laura. OH MY GOD you know what? I finished all cleaning then i open your room door and the bathroom then the cat running on me im very scared!"
suures paanikas ta saatis seda sõnumit mulle järjest 3 korda!!

kõlab nagu 7 nädalane Zulu oleks ta kõri läbi hakanud närvima onju?! ma ei suutnud muud teha kui naerda kõva häälega..misasjaaaa ta kardab niiiii väga? natuke nagu oli kahju tast aga sama oli et WTF ka..

Kirjutasin talle: Sorry! But she is not gonna hurt you she just wants to play. You can just leave her in the living room ok?

Vastus: " Yes, Im done maam Laura, sorry Im very scared of a little cat, I dont want to see her anymore, hahaha..nextweek please put again in the bathroom please"

Siis mul lõpuks viskas üle sest et midaasja.. selline paanika ka ei saa olla ju: " Ok! Thanks! She is gonna live with us and is gonna be small for a while so we have to talk about it. I can leave her in the bathroom next week but I cant do that every week until she is big. If you are too scared we might have to find someone else to clean for a while. I will try to be home next week when you come so we can talk. Thanks!"

Sellepeale ta muidugi oli et eiiiii noo ma ei taha tööd kaotada jne. Et järgmine nädal proovin kodus olla ja vaatan kuii väga ta teda kardab kui ta ei julge isegi puudutada seda kassi vms või äkki ta kardab nii väga, et proovib uksed jube kiiresti kinni tõmmata enda järgi siis Zulu võib sinna vahele jääda jne. Niii naljakas ja napakas ju! Niii väga kardab väikseid kasse? pole elusees kohanud kedagi, kes suuri kasse ei karda üldse aga kassipoegi kardab! Kas teie teate kedagi sellist?

Igatahes siin siis pilt kõrilõikaja "filipiinode suurim õudusunenägu" Zulust:





Sunday, September 15, 2013

Kas juba on detsember palun aitäh!?

Viimasel ajal juhtus nii palju asju, et ei jõua ära kirjutada. Kuna eile oli langevarjuhüpe veel niii värske emotsioon tahtsin ruttu sellest ära kirjutada aga tegelikult on veel uudiseid. Me bookisime oma honeymooni ära!!!!! aaaaa kui väga ma ootan! no nii niii niiii väga, et pole võimalik sõnadesse panna, 23dets-4jan palun tule juba.

Me olime siin mitme sihtkoha vahel ja Keenia oli ikka üks lemmikuid koguaeg. Ainuke mure Keeniaga oli, et me ei leidnud väga lahedaid hotelle, mis oleks enamvähemgi normaalse hinnaga kuna lennupiletid olid sinna kallid siis ei saand väga hotellide peale laristamiseks jätta. Siis aga läksin surfama oma maailma kõige lemmikuma lehe peale www.airbnb.com kuhu võin ennast tundiseks unustada ja Morgan ütles, et aga palju sõbrad ütlevad et Sri Lanka on lahe ja sinna saab odavaid pileteid Dubaist et tseki kas näed midagi seal.. ja siis ma leidsin selle maja:






Tree house on jalgade peal, ehk siis samal kõrgusel kui puuladvad ja asub 15min lähimast linnast. Rand pidi kohe jalutuskäigu kaugusel olema ja üleüldse ma ei suutnud ettekujutada, et tahan kuskile mujale minna kui sinna majja. Teadasin ka, et kui selle Morganile saadan(kelle lemmikud on igast treehousid ja muud põnevad lahendused) on vastus ainult üks. Lähme Sri Lankale, et seal majas ööbida!

Siis ma ühe terve päeva olin tööl täiesti kasutu töötaja aga väga kasulik wife sest googeldasin kõiki asju võimalik Sri Lanka kohta ja tegin meile reisiplaani ja excel sheeti ja valisin hotellid ja tegin budgeti ja no ühesõnaga olin nii virgo kui võimalik :D list listi otsas! Parimaks plaaniks valisime lõpuks selle, et lähme alguses lõuna ossa, kus on rannad ja relax ja oleme esimesed kolm ööd ühes üli tuusas hotellis lihtsalt, et saaks room servicet kasutada ja tõelise honeymooni tunde kätte. Minul lõppeb just detsembriga üliii pingeline töö periood, et arvasime paremaks alguses lõõgastuda ja siis ringi vaatama hakata. Igatahes selleks alguse kolmeks ööks leidsin ka niiiii ägeda hotelli, et ma ei suuda lihtsalt. 

Hotell asub mäe jalamil ja koduleht võtab hotelli kokku nii "The Three by TPV is what happens when Asian design, Scandinavian thinking and western standard come together in perfect harmony."
Aa ja kui alguses oli valikus veel paar ägedat hotelli siis selle The Three kodukale minnes näete eraldi linki: Our Dogs :D ehk siis kolm koera,kes disainikas hotellis elavad ja chillivad..ei tea jah kas me olime kohe SOLD selle peale! Ja suht kõik asjad on valged seal hotellis.

Igal toal on oma outdoor bathroom, ehk siis vannituba asub õues! aaaaaah ma tahan minnaaa!!













Peale selles tuusas valges unelmas olemist läheme kolmeks ööks eelpool mainitud tree house. Siis sõidame natuke põhja poole kus asub suurim rahvuspark ja oleme kaks ööd rahvuspargi hotellis.

Rahvuspargis lähme elevantide ja leopardite safarile. Ja siis sõidame veel 4 tundi põhjapoole, kus asub cultural triangle ehk siis kõige vingemad kultuuriliselt olulised kohas ja templid jne.
Et siis käime rohkem ringi ja ma proovin ennast kokku võtta ja mitte rabandust saada kui kõikide mägede otsa on vaja ronida, et templeid näha :)

Ühtpidi mõeldes ei tundu detsember nii kaugel aga kui mõtlen kuiiii palju tööd on vaja ennem seda ära teha siis tundub see peaaegu võimatu, et detsember üldse kunagi kätte jõuab.


What did you do this weekend?

See on mu lemmik küsimus täna sest saan vastata..I jumped out of an airplane!! Kõik tänu sellele, et mul on maailma kõige vingem abikaasa!! Ma olen langevarjuga hüpet teha tahtnud juba aastaid. Ma arvan, et ma olin vist 15 kui Krissu käis hüppamas ja peale seda olen alati alati mõelnud, et see tuleb ära teha. Eelmine aasta peaaegu kinkisin ise endale selle sünnaks aga siis lõin ikka araks ära ja ei läinud. See aasta ei tulnud nagu jutuks eriti aga Morgan muidug plaanis juba ette. Ta sünnal ütles, et kahe nädalapärast nädalavahetusel lähme ühte kohta ja see on üllatus. Et ma muidugi küsisin maailma kõige rohkem küsimusi koguaeg selle kohta siis ta valetas täiega kokku mingi jutu, et see on seotud veega ja et peame juba kell 6 hommikul kodust ära minema jne. Ühesõnaga mul polnud aimugiii mis see on.

Eile siis käisin nagu uni peale, et kuhuuu me lähme aga ta ainult ütles, et mis selga vaja panna ja ajas ikka mulle oma märjaks saamise ja vee juttu, et ma midagi ei aimaks. Ega ei aimanud ka. Sõitsime kodust kella ühe paiku välja ja ta isegi keeras meelega valele poole kodust, et mind segadusse ajada (see SkyDive Dubai asub marinas ja sinna on kodust üli lühike tee, et siis ta tiirutas natuke aega mujal ringi) aga mingil põhjusel kui olime umbes 5 min sõitnud täiesti teises suunas..siis mul sisetunne ütles, et krt ma arvan, et me lähme sinna. Ma ei tea miks see tunne tuli. Ütlesin talle veel, et kui see on mingi hirmus asi siis ma tahaks palun aega mentaalselt valmistuda ja ta oli et what, mis hirmus asi. Ja kui siis umbeski olime SkyDive Dubai poole teel siis juba olin kindel. Aga no päris OMG OMG ei tulnud ennem peale kui auto ära parkisime ja majja sisse kõndisime.

Paari sõnaga SkyDive Dubaist ka. Ma arvan, et see on üks tuusamaid vaateid, mida hüpates näha sest SkyDive dubai asub täiesti keset Dubai Marinat ja hüpates näed palmi ja nii vingeid linna vaateid. Kõik on väga ilus ja äge seal keskuses sees ja inimesed on kõik nii õnnelikud ja excited, et kohe tuleb täiega teine tunne peale. Kuna Dubai kroon prints on hull langevarjuhüppamise fänn (räägitakse, et ta käib iga hommik kõigepealt teeb ühe hüppe ja siis paneb ülikonna selga ja läheb tööle) siis on tema sinna palju palju raha investeerinud et kõik oleks viimasepeal. Seal tohivad hüpata ainult inimesed kes on teinud üle 1000 hüppe mu meelest sest, et maandumis riba on väga lühike ja kitsas võrreldes teiste kohtadega. Keskmiselt on seal töötavad inimesed, kes tandemeid hüppavad teinud umbes 7000 hüpet. Tandem on siis see, mis mina tegin. Et sulle seletatakse kiirelt ära, mis sa tegema pead ja siis oled kinnitatud rihmadega proffi külge ja tema teeb kõik töö ära ja sina ainult kukud taevast alla. Lisasks kuulub tandem paketti veel igale hüppajale oma kaameramees, kes sinuga koos hüppab ja sinust video ja pildid teeb. I wish et ma oskaks selle DVD pealt kuidagi selle video siia panna aga ma ei oska :/ võibolla Morgan õhtul teab seletada.

Kõigepealt siis täidad 6 lehekülge lepingut, et kui surma saad pole SkyDive Dubai süü jne jne. Siis ootad oma järjekorda rahulikult, kuni sinu instruktor sind kutsub. Minu oma oli tore tsehhi kutt, kes mulle harnessi selga pani ja ära seletas kuidas keha hoida ja mida teha. Siis 15min ootamist ja oligi minek lennuki peale. Lennuk tõuseb umbes 15min ja hüpatakse umbes 4000m kõrguselt. Lennukis teevad proffid muidugi täiega nalja ja proovivad hüppajaid natuke närvi ajada. Ma olin niiiiii excited!! süda taob ja vahepeal mõtled küll, et krt ma 5min tagasi sain selle kutiga tuttavaks ja nüüd ma lihtsalt usaldan oma elu tema kätesse aga samas on selline adrenaliin, et seda ei saa seletada. Siis tuligi minu kord ja sekund ukse pealt vaatamist ja minek. Vabalangemist on umbes 55sek mis tundub üliii kaua mu meelest. Ja siis ta tõmbab langevarju lahti ja järsku jääb kõik üliiiii vaikseks ja niiii aeglaseks ja sul on esimest korda aega ringi vaadata (sest vabalangemise tunne on nii hull, et ei jõua mõelda ega vaadata) ja sa oled NIIIIIIII kõrgel ja lihtsalt hõljud seal mingite nööride küljes..huhhh.. siis ta andis langevarju juhtimise paelad minu kätte ja ütles, et näe nii ja nii saad pöörata ja juhi nüüd ise. Ma küll üritasin vigisema hakata, et eiei aga ta juba lasi lahti ja oli, et juhi nüüd ja ära lahti neist palun lase..haha. No ja siis juhtisin ja keerasin meid ringi, et näha The Palmi ja igast muid asju. Alla tuleks on ka üliii pikk 6min hõljumist. Siis ta muidui hakkas trikitama ka, et tegi mingit asja nii, et üli kiiresti ja spiraalselt tuli natuke maad..ma karjusin täiesti kõrist ja tema naeris :D ainult kõige lõpus umbes kui minut oli jäänud siis mul läks süda veidi pahaks. Ta ütles, et see on normaalne sest kinnitus rihmad on nii tugevasti, et veri ei pääse eriti liikuma + adrenaliin, et tihti võtab pea ringi käima inimestel. Ennem maandumist ta seletas mulle kuidas oma jalgu pean hoidma ja siis juba olimegi maas. Kuna verd pole eriti jalgadesse jõudnud siis ma ei saanud üldse püsti seista alguses ja pea käis ka ringi ja samal ajal oli niiiiiiiiiii niiiiii äge tunne!!

Morgan siiamaani ei suuda uskuda, et ma seda tegin :D et ma olen ju nii vanilla ja kardan kõrgust. Tema ise ütles, et ei tee seda mitte mitte kunagi sest see on liiga jube ja no way ta hüppab alla kuskilt. hahaha. Nii et ta hängis minuga kaasas seal aga ise ei hüpanud :)

Nii aga nüüd siis miljon pilti teile vaatamiseks :)













Appi pilte vaadates tuleb uuesti meelde kui täiega aaaaaweeesome see oliiii! Vabalt tahan uuesti teha!


Monday, September 9, 2013

Kes ei tööta see ei söö

Ma sain ühe töö evendi pildid just kätte ja mõtlesin, et näitan teile ka. See on siis viski mentoring ja üks meie põhilisi väikseid evente- umbes kaks korda kuus. Minu jaoks on see eriti lihtne event sest suurt korraldamist pole ja koht on alati sama nii, et sealne staff juba ka teab mis ja kuidas. Toome natuke brandingu asju sisse ja ürituse flow on selline, et külalised saabuvad siis tehakse welcome kokteile viskist. Giovanni kes on meie mixologist/ superstar baarmän mõtleb välja ägedaid ja erilisi viski kokteile ja siis Martin (kes on teine töökaaslane ja samuti baarmän/ ta oskab flair bartendingut eriti tuuuusalt..see on see kus nad loobivad kõiki asju ja pudeleid ja teevad tsirkust samal ajal kui sulle imemaitsva kokteili valmistavad) teevad kokteile esimesed 45min. Mina tavaliselt teen sel ajal uksepeal guestlisti ja kontrollin, et järgmise etapi jaoks oleks kõik valmis.

Edasi inimesed liiguvad kõrval ruumi, kus toimub 45min mentoring Giovanniga. Kaks erinevat maitsmis testi ja G räägib huvitavaid fakte ja kõik joovad ja samal ajal saavad targemaks. Ja siis pärast on kõigile sit down dinner ja siis nad lähevad koju ära. Kogulugu. Siit paar pilti kuidas meie set-up välja näeb:





See on üks maailma kõige tuusam baari gadget üldse! :

See on jääpallimasin, mis maksab mega palju raha ja millega saab teha perfetseid jääst palle. Jää palli mõte on selles, et kui sa paned kuubikud viski sisse siis nad sulavad väga ruttu ja muudavad su viski elamuse vesiseks. Jääpall on aga nii suur ja selles on vähem hapniku ehk ta sulab üli üli aeglaselt. Tavaliselt ühe dringi ajal ta peaaegu ei sulagi, ehk siis su jook seisab külm aga vett sinna sisse ei sula.

Veel on meil tuusad jääpalli templid, millega saab logo palli peale teha. Meil on siis meie firma nimega see tempel:



Siin on terve minu firma peal. Vasakul on boss ja firma omanik. Minu kõrval siis Mr.G kes on meie mixologist ja paremal Martin.



Cheers :)