Räägin teile täna meie Tarzani kodust dzunglis. Silva treehouse leidsin ma meie lemmik leheküljelt mida alati ennem reisimist uurime www.airbnb.com ja pilte nähes teadsin kohe, et Morgan ei taha kuskil mujal peatuda kui selles majas. Kõrgetel metall "jalgadel" betoonist, metallis ja klaasist maja on täpselt tema maitse ja kuna kirjelduses veel mainiti, et läheduses asub ainult üks naaber ja ümber puud ja ahvid siis oli otsus kiire.. peame paar ööd treehouses elama.
Maja omanikud on austraaliast aga nad ise siin ei ela vaid maja eest hoolitseb Mrs. Ira ja tema tütar Enoka, kes on ka maja ainsad naabrid. Mõlemad väga armsad ja toredad ja maja ise täpselt nii tuus kui lootsime. Ühte asja aga ette ei osanud aimata, et lisaks sellele, et see asub dzunglis on see täielik Tarzani maja ka muud moodi..nimelt kohe kui ise toas pole jooksevad oravad tuppa ja proovivad süüa varastada, igalpool on suured sisalikud ja hoiatati ka ahvide eest, et teinekord püüavad tuppa tikkuda ja vargil käia. Ahve me pole näinud aga igasugu värvilisi linde ja lugematu arv ülbeid oravaid küll.
Tegelikult ma pean ajas tagasi minema muidu jääb vaala vaatlus jutt vahele ja terve postituse ahhetan kui äge meie Tarzani maja on :) Nii et neljapäeva hommikul kell 6 tuli Thilak meile järgi ja sõitsime Sri Lanka täitsa lõunaosa tippu peaaegu. Eks mul veitsa põlv värises ka sest ma olen ju teada tuntud merehaige..ja lihtsamatel praami otsadel kallistan vestupotti aga Thilak muudkui kinnitas, et eii see ei loksuta üldse ja no ma väga väga tahtsin vaalu näha ja delfiine nii, et hambad ristis kinnitasin Morganile, et ei ei lähme ikka mul on okei. Sinna jõudes õnneks nägime et laev ei olnud mingi päris pisike ja seadsime ennast ülemisele tekile madratsi peale maha. See joppas muidugi, et mingil põhjusel sinna madratsi peale läksime mitte alla dekile kus toolid olid..sest ilmselgelt ma veetsin 2,5h 3 tunnisest tripist selili madratsil silmad kinni vaikselt soigudes..pliis pea vastu pliis pea vastu see vets on siin nii rõve pliis pea vastu. Ütleme nii, et niiiiiii hullult loksutavat küljelt küljele lendavat laevasõitu ei olnud isegi Morgan ennem teinud! Kõigepealt umbes tund aega tuli lihtsalt sõita, et jõuda vaaladeni.. õnneks selle ajal ma jäin magama.. aa see ka veel, et ennem sõitma hakkamist kapten käis ringi jagas kes tahab merehaigus tablette..mina ainuke nohik tõstsin käe (naersime Morganiga veel, et noh hea vähemalt keegi ei ole liiga üllatunud kui ma üle reelingu ääre oksendan varsti.. et ainuke wimp) no ütleme nii, et olime vist 15-20min sõitnud kui kapten käis küsis korra veel kas keegi tahab tabletti ja siis umbes 10 inimest tõstis käe kaasaarvatud täiskasvanud mehed :D
Igatahes ME NÄGIME VAALASID JA DELFIINE!!!! Vaala muidugi ei näe nii nagu Free Willie filmis, et ta hüppab veest välja..vähemalt siin mitte.. aga selg tõuseb vee pinnale ja puhub sealt selja august õhku välja ja ühe korra nägime saba ka.. ja ainule selle nägemisest olid külmavärinad sest vaalad on ikka eriti suured ja võimsad ja kõik inimesed ennastunustavalt ahhetasid igakord kui vaala selg veest välja tõusis..paar korda üli lähedal laevale ka! Selleks ajaks ma ajasin ennast ikka püsti või vähemalt põlvede peale ja ahhetasin kaasa. Tõesti oli kift! Siis sõitsime natuke teise kohta (ma olin jälle siruli selle aja igaksjuhuks) ja järsku igalpool ümber laeva olid delfiinid..suuuured parved ja hüppasid veest välja ja viskas saltosid ja ujusid niiii laeva lähedal. Päris kaua vaatasime delfiine ka ja nad olid nii vahvad, et mul peaaegu läks meelest ära merehaige olla aga siis hakkas tunnine tagasisõit ja mul tuli meelde! Morgan ei julgenud isegi rääkida minuga ainult silitas pead ja andis vett juua..aga I made it! ma ei oksendanud ja ei surnud ära! ja kuigi mul on nüüd igasuguse laeva peale mineku isu kuudeks läinud siis pean ütlema, et minek oli ikkagi väärt ja hea meel et käisime. Aga kui Thilak eile pakkus, et kui tahame suure jõe peale boat safarit tegema minna siis tuli mu EI küll väga kiiresti ja jõuliselt üle huulte :D
Kella 11 paiku olime autos ja kuna mina tundsin ennast täiesti tühjaks pigistatud peale mereseiklusi otsustasime ülejäänud päeva rannas vedeleda ja õhtul varakult oma uude peatuspaika.. treehouse minna. Unelesime rannas paar tundi ja õhtu hängisime treehouses..lugesime ja kuulasime muusikat ja Mrs Ira tegi meile siin kodus õhtusöögiks sri lanka curryt ja eriti hea rahulik oli.
Hommikuti tuleb Ira ja teeb meile hommikusööki ja kohvi. Kuna meil oli ainult kaks päeva jäänud siin lõuna poolel, kus rannas ja chill ja ülejäänud 6 päeva on üsna tihedalt täis templite avastamist ja matka mäe otsa ja safarit rahvuspargis siis tahtsime need kaks päeva üli rahulikus tempos mitte midagi teha ja päikest võtta. Eile käisimegi ühes uues rannas ja õhtul sõitime Galle. Morgan googeldas best restaurant in Galle ja bookisime sinna dinneriks kohad. Ilus väike boutique hotell jälle ja restorani lauad ümber romantiliselt valgustatud basseini. Söök oli sri lanka mixed with asian ja väga hea. Jõime veini ja naersime palju..täiuslik õhtu. Siiani on nii mõnus mix olnud..nii tee ääres putkast söömist ja mõned ilusad restod ka.
oot ma pean nüüd jooksma Thilak on siin et meid dinnerile sõidutada..kirjutamiseni :)
Maja omanikud on austraaliast aga nad ise siin ei ela vaid maja eest hoolitseb Mrs. Ira ja tema tütar Enoka, kes on ka maja ainsad naabrid. Mõlemad väga armsad ja toredad ja maja ise täpselt nii tuus kui lootsime. Ühte asja aga ette ei osanud aimata, et lisaks sellele, et see asub dzunglis on see täielik Tarzani maja ka muud moodi..nimelt kohe kui ise toas pole jooksevad oravad tuppa ja proovivad süüa varastada, igalpool on suured sisalikud ja hoiatati ka ahvide eest, et teinekord püüavad tuppa tikkuda ja vargil käia. Ahve me pole näinud aga igasugu värvilisi linde ja lugematu arv ülbeid oravaid küll.
Tegelikult ma pean ajas tagasi minema muidu jääb vaala vaatlus jutt vahele ja terve postituse ahhetan kui äge meie Tarzani maja on :) Nii et neljapäeva hommikul kell 6 tuli Thilak meile järgi ja sõitsime Sri Lanka täitsa lõunaosa tippu peaaegu. Eks mul veitsa põlv värises ka sest ma olen ju teada tuntud merehaige..ja lihtsamatel praami otsadel kallistan vestupotti aga Thilak muudkui kinnitas, et eii see ei loksuta üldse ja no ma väga väga tahtsin vaalu näha ja delfiine nii, et hambad ristis kinnitasin Morganile, et ei ei lähme ikka mul on okei. Sinna jõudes õnneks nägime et laev ei olnud mingi päris pisike ja seadsime ennast ülemisele tekile madratsi peale maha. See joppas muidugi, et mingil põhjusel sinna madratsi peale läksime mitte alla dekile kus toolid olid..sest ilmselgelt ma veetsin 2,5h 3 tunnisest tripist selili madratsil silmad kinni vaikselt soigudes..pliis pea vastu pliis pea vastu see vets on siin nii rõve pliis pea vastu. Ütleme nii, et niiiiiii hullult loksutavat küljelt küljele lendavat laevasõitu ei olnud isegi Morgan ennem teinud! Kõigepealt umbes tund aega tuli lihtsalt sõita, et jõuda vaaladeni.. õnneks selle ajal ma jäin magama.. aa see ka veel, et ennem sõitma hakkamist kapten käis ringi jagas kes tahab merehaigus tablette..mina ainuke nohik tõstsin käe (naersime Morganiga veel, et noh hea vähemalt keegi ei ole liiga üllatunud kui ma üle reelingu ääre oksendan varsti.. et ainuke wimp) no ütleme nii, et olime vist 15-20min sõitnud kui kapten käis küsis korra veel kas keegi tahab tabletti ja siis umbes 10 inimest tõstis käe kaasaarvatud täiskasvanud mehed :D
Igatahes ME NÄGIME VAALASID JA DELFIINE!!!! Vaala muidugi ei näe nii nagu Free Willie filmis, et ta hüppab veest välja..vähemalt siin mitte.. aga selg tõuseb vee pinnale ja puhub sealt selja august õhku välja ja ühe korra nägime saba ka.. ja ainule selle nägemisest olid külmavärinad sest vaalad on ikka eriti suured ja võimsad ja kõik inimesed ennastunustavalt ahhetasid igakord kui vaala selg veest välja tõusis..paar korda üli lähedal laevale ka! Selleks ajaks ma ajasin ennast ikka püsti või vähemalt põlvede peale ja ahhetasin kaasa. Tõesti oli kift! Siis sõitsime natuke teise kohta (ma olin jälle siruli selle aja igaksjuhuks) ja järsku igalpool ümber laeva olid delfiinid..suuuured parved ja hüppasid veest välja ja viskas saltosid ja ujusid niiii laeva lähedal. Päris kaua vaatasime delfiine ka ja nad olid nii vahvad, et mul peaaegu läks meelest ära merehaige olla aga siis hakkas tunnine tagasisõit ja mul tuli meelde! Morgan ei julgenud isegi rääkida minuga ainult silitas pead ja andis vett juua..aga I made it! ma ei oksendanud ja ei surnud ära! ja kuigi mul on nüüd igasuguse laeva peale mineku isu kuudeks läinud siis pean ütlema, et minek oli ikkagi väärt ja hea meel et käisime. Aga kui Thilak eile pakkus, et kui tahame suure jõe peale boat safarit tegema minna siis tuli mu EI küll väga kiiresti ja jõuliselt üle huulte :D
Kella 11 paiku olime autos ja kuna mina tundsin ennast täiesti tühjaks pigistatud peale mereseiklusi otsustasime ülejäänud päeva rannas vedeleda ja õhtul varakult oma uude peatuspaika.. treehouse minna. Unelesime rannas paar tundi ja õhtu hängisime treehouses..lugesime ja kuulasime muusikat ja Mrs Ira tegi meile siin kodus õhtusöögiks sri lanka curryt ja eriti hea rahulik oli.
Hommikuti tuleb Ira ja teeb meile hommikusööki ja kohvi. Kuna meil oli ainult kaks päeva jäänud siin lõuna poolel, kus rannas ja chill ja ülejäänud 6 päeva on üsna tihedalt täis templite avastamist ja matka mäe otsa ja safarit rahvuspargis siis tahtsime need kaks päeva üli rahulikus tempos mitte midagi teha ja päikest võtta. Eile käisimegi ühes uues rannas ja õhtul sõitime Galle. Morgan googeldas best restaurant in Galle ja bookisime sinna dinneriks kohad. Ilus väike boutique hotell jälle ja restorani lauad ümber romantiliselt valgustatud basseini. Söök oli sri lanka mixed with asian ja väga hea. Jõime veini ja naersime palju..täiuslik õhtu. Siiani on nii mõnus mix olnud..nii tee ääres putkast söömist ja mõned ilusad restod ka.
oot ma pean nüüd jooksma Thilak on siin et meid dinnerile sõidutada..kirjutamiseni :)
