Sri Lanka part 2

Räägin teile täna meie Tarzani kodust dzunglis. Silva treehouse leidsin ma meie lemmik leheküljelt mida alati ennem reisimist uurime www.airbnb.com ja pilte nähes teadsin kohe, et Morgan ei taha kuskil mujal peatuda kui selles majas. Kõrgetel metall "jalgadel" betoonist, metallis ja klaasist maja on täpselt tema maitse ja kuna kirjelduses veel mainiti, et läheduses asub ainult üks naaber ja ümber puud ja ahvid siis oli otsus kiire.. peame paar ööd treehouses elama.

Maja omanikud on austraaliast aga nad ise siin ei ela vaid maja eest hoolitseb Mrs. Ira ja tema tütar Enoka, kes on ka maja ainsad naabrid. Mõlemad väga armsad ja toredad ja maja ise täpselt nii tuus kui lootsime. Ühte asja aga ette ei osanud aimata, et lisaks sellele, et see asub dzunglis on see täielik Tarzani maja ka muud moodi..nimelt kohe kui ise toas pole jooksevad oravad tuppa ja proovivad süüa varastada, igalpool on suured sisalikud ja hoiatati ka ahvide eest, et teinekord püüavad tuppa tikkuda ja vargil käia. Ahve me pole näinud aga igasugu värvilisi linde ja lugematu arv ülbeid oravaid küll.

Tegelikult ma pean ajas tagasi minema muidu jääb vaala vaatlus jutt vahele ja terve postituse ahhetan kui äge meie Tarzani maja on :) Nii et neljapäeva hommikul kell 6 tuli Thilak meile järgi ja sõitsime Sri Lanka täitsa lõunaosa tippu peaaegu. Eks mul veitsa põlv värises ka sest ma olen ju teada tuntud merehaige..ja lihtsamatel praami otsadel kallistan vestupotti aga Thilak muudkui kinnitas, et eii see ei loksuta üldse ja no ma väga väga tahtsin vaalu näha ja delfiine nii, et hambad ristis kinnitasin Morganile, et ei ei lähme ikka mul on okei. Sinna jõudes õnneks nägime et laev ei olnud mingi päris pisike ja seadsime ennast ülemisele tekile madratsi peale maha. See joppas muidugi, et mingil põhjusel sinna madratsi peale läksime mitte alla dekile kus toolid olid..sest ilmselgelt ma veetsin 2,5h 3 tunnisest tripist selili madratsil silmad kinni vaikselt soigudes..pliis pea vastu pliis pea vastu see vets on siin nii rõve pliis pea vastu. Ütleme nii, et niiiiiii hullult loksutavat küljelt küljele lendavat laevasõitu ei olnud isegi Morgan ennem teinud! Kõigepealt umbes tund aega tuli lihtsalt sõita, et jõuda vaaladeni.. õnneks selle ajal ma jäin magama.. aa see ka veel, et ennem sõitma hakkamist kapten käis ringi jagas kes tahab merehaigus tablette..mina ainuke nohik tõstsin käe (naersime Morganiga veel, et noh hea vähemalt keegi ei ole liiga üllatunud kui ma üle reelingu ääre oksendan varsti.. et ainuke wimp) no ütleme nii, et olime vist 15-20min sõitnud kui kapten käis küsis korra veel kas keegi tahab tabletti ja siis umbes 10 inimest tõstis käe kaasaarvatud täiskasvanud mehed :D

Igatahes ME NÄGIME VAALASID JA DELFIINE!!!! Vaala muidugi ei näe nii nagu Free Willie filmis, et ta hüppab veest välja..vähemalt siin mitte.. aga selg tõuseb vee pinnale ja puhub sealt selja august õhku välja ja ühe korra nägime saba ka.. ja ainule selle nägemisest olid külmavärinad sest vaalad on ikka eriti suured ja võimsad ja kõik inimesed ennastunustavalt ahhetasid igakord kui vaala selg veest välja tõusis..paar korda üli lähedal laevale ka! Selleks ajaks ma ajasin ennast ikka püsti või vähemalt põlvede peale ja ahhetasin kaasa. Tõesti oli kift! Siis sõitsime natuke teise kohta (ma olin jälle siruli selle aja igaksjuhuks) ja järsku igalpool ümber laeva olid delfiinid..suuuured parved ja hüppasid veest välja ja viskas saltosid ja ujusid niiii laeva lähedal. Päris kaua vaatasime delfiine ka ja nad olid nii vahvad, et mul peaaegu läks meelest ära merehaige olla aga siis hakkas tunnine tagasisõit ja mul tuli meelde! Morgan ei julgenud isegi rääkida minuga ainult silitas pead ja andis vett juua..aga I made it! ma ei oksendanud ja ei surnud ära! ja kuigi mul on nüüd igasuguse laeva peale mineku isu kuudeks läinud siis pean ütlema, et minek oli ikkagi väärt ja hea meel et käisime. Aga kui Thilak eile pakkus, et kui tahame suure jõe peale boat safarit tegema minna siis tuli mu EI küll väga kiiresti ja jõuliselt üle huulte :D

Kella 11 paiku olime autos ja kuna mina tundsin ennast täiesti tühjaks pigistatud peale mereseiklusi otsustasime ülejäänud päeva rannas vedeleda ja õhtul varakult oma uude peatuspaika.. treehouse minna.  Unelesime rannas paar tundi ja õhtu hängisime treehouses..lugesime ja kuulasime muusikat ja Mrs Ira tegi meile siin kodus õhtusöögiks sri lanka curryt ja eriti hea rahulik oli.

Hommikuti tuleb Ira ja teeb meile hommikusööki ja kohvi. Kuna meil oli ainult kaks päeva jäänud siin lõuna poolel, kus rannas ja chill ja ülejäänud 6 päeva on üsna tihedalt täis templite avastamist ja matka mäe otsa ja safarit rahvuspargis siis tahtsime need kaks päeva üli rahulikus tempos mitte midagi teha ja päikest võtta. Eile käisimegi ühes uues rannas ja õhtul sõitime Galle. Morgan googeldas best restaurant in Galle ja bookisime sinna dinneriks kohad. Ilus väike boutique hotell jälle ja restorani lauad ümber romantiliselt valgustatud basseini. Söök oli sri lanka mixed with asian ja väga hea. Jõime veini ja naersime palju..täiuslik õhtu. Siiani on nii mõnus mix olnud..nii tee ääres putkast söömist ja mõned ilusad restod ka.

oot ma pean nüüd jooksma Thilak on siin et meid dinnerile sõidutada..kirjutamiseni :)

Sri Lanka part 1

Ma lihtsalt teesklen, et siin blogis pole oktoobri algusest saati tühi liiv ja igav väli olnud ja asun kohe honeymooni kirjelduste juurde. Me oleme Sri Lankal!! Ja siin on väga väga äge. See on lühikokkuvõte aga ärge muretsege mul on plaanis natuke pikemalt jutustada.

Lendasime Dubaist välja pühapäeva hilisõhtul ja Sri Lankale toob otse lend 4,5h. Aga see lennukis mitte magamine ja siis 3,5 tundi lennujaamast saare lõunaosasse sõitmine ikka väsitas meid totaalselt. Läbi Morgani sõbra, kes Sri Lankal tihti käib leidsime toreda autojuhi, kes meiega terve reisi kaasas on. Ta on pigem selline giid / autojuht. Thilak on umbes 50dates ja väga muhe. Ainult, et autoga sõidab niiiiiiii aeglaselt et seda ei saa kirjeldada.. samas on siin teed ja liiklus täiesti hullumeelne, et pigem vast hea et ta nii aeglane on. Aga Morgan küll vahepealt ütleb, et kui ta natuke aeglasemalt sõidaks siis ta saaks tee peal parkimise eest trahvi.

Igatahes Thilak tuli meile lennujaama vastu ja tõi meid Ahangama külasse, kus asus meie esimene hotell. Ma pilte pean hiljem lisama aga The Three by TPV on pisike (kokku 9 tuba) ja ülituus boutique hotell. Meil oli oma üleni valge aiamajake ja mu lemmik asi.. vannituba asus õues oma väikses aias. Eriti eriti tuus!! Esimene päev kui lõpuks hotelli jõudsime ei viitsinud muud kui magada ja pärast bassu äärde tuterdada ja õhtu lõpuks imeilusat päikeseloojangut vaadata ja õhtust süüa.

Söök on Sri Lankal igatahes siiani maksimaalselt hea olnud!! Morgan on ainult Sri Lanka karrit söönud ja mina umbes 80% kordadest värskelt grillitud hiidkrevette ja juurviljadega praetud riisi. Nii nii hea!! No ja meie eisel päeval siin oligi juba 24dets. Hommikul vedelesime bassu ääres õnnest uimased, et kaua oodatud puhkus ja honeymoon ongi käes ja lõunapaiku tuli Thilak meile järgi. Läksime Galle linna (mis on  umbes 20m sõitu meie juurest ja suurim lähedal olevatest) üli charming linn, kus kunagi võimul olnud portugal, holland, britid jne. Ja neist on hästi huvitavat arhitektuuri jäänud, nii et kondasime ringi vanas kindlusega ümbritusetud Galle Fortis ja sõime lõunat ja siis koju siestale. Nägime linnas plakatit Christmas beach partyle. Lubadused olid live band ja MEGA wine bottles ha ha..nii et peale uinakut läksime meist natuke eemal asuvasse Unawatunasse, et see ranna baar leida.. see võttis omajagu kondmist ja kui kohale jõudsime saime aru et see ei olnud parim mõte. Inimesed olid kella kaheksaks juba purjus ja söök ei olnud eriti hea(sest koht oli niigi täis turiste ju nad ei pea eriti pingutama) Morgan ütles, et ei kuna me ei teinud jõulukinke üksteisele, et siis jõuluõhtu võiks ikka ilusamas kohas midagi paremat süüa. Nii et läksime parema otsingutele. Meie hotelli lähedal on üks äge colonial stiilis fancy ranna hotell, nii et mõtlesime seda restot tsekkida. Sinna jõudes oli kell juba pool kümme ja selgus, et neil on ainult Chritmas buffee mis oli ulme kallis..manager aga ütles, et kuna me oleme nii hilised ja Morgan veel lisas et ta on taimetoitlane ka. Manager sellepeale ütles, et pff et kui sina oled taimetoitlane ja su naine nagunii paistab selline pisike siis te nagunii palju ei söö et davai jõulude puhul teen teile 50% hinnast. Nii et shampad kätte ja maaaailma uhket buffeed rüüstama. Seal mängis ka live band aga hoopis cool vana onu kes laulus bluusi ja vanu roki lugusid. Esimeses ranna baaris olev laiv bänd mängis maailma kõige koledama Püha öö esituse mida ma kunagi kuulnud olen!!! Inimesed olid muidugi kella 7:30st seal buffeel olnud ja täiega tantsuhoos ja purjus nii et meil oli people watchin galore ja super lõbus õhtu lõpuks. Järgmine hommik pidime 5:30 tõusma sest plaan oli vaala vaatlusele minna. Õnnnnneks Thilak sai selle canceldada ja meie veetsime järgmise päeva oma hubases hotellis voodis vedeledes ja raamatuid lugedes. Suure rõõmuhüüdega võtsime vastu ka paduvihma, nii et täiuslik 25detsembri hommik.

Hiljem viisime Thilaki jõulu lõunale ja ta rääkis oma lastest ja mismoodi Sri Lankal oli kui tsunami 2004 aastal siit üle käis. Õhtul kobisime vara magama sest 5:30 wake up call oli vaja ikkagi vaalade vaatluseks ära teha.

Kirjutan kohe varsti järge praegu meie armas naaber /manager kes siin tree house eest vastutab (see on meie teine peatuspaika peale The Three hotelli ja saabusime siia täna) Mrs Ira tõi meile just õhtusöögiks karrit..

ilusaid pühi kullad!

Päevad läevad ja aastad kaovad käeeeeest..

Mida päev lähemale novembrile ja F1'le seda kiiremini kaovad nädalad kuhugi. Ma ei saa arugi kuidas see september kadus ja mismoodi mul ainult kuu on jäänud, et kõik korda ajada. Igatahes käib elu töö rütmis aga ilmad lähevad järjest mõnusamaks nii, et nädalavahetusel ikka proovima bassu ääres vedeleda või midagi muud toredat õues teha.

Midagi maru põnevat polegi juhtunud peale tööd käin joogas või crossfitis ja võibolla veame ennast Morganiga kinno. Seoses sellise tempoga pole ka liiga palju asju blogisse kirjutada. No välja arvatud see, et meil on uus kass..huhuhuuu..ma läbi arvuti ekraani ja kõigi nende merede ja maade, mis mind eestis lahutavad, tunnen oma ema pilku ja etteheitvat häält..palun vabandust ema ma tean et sa arvad et me oleme täiesti lollakad :D

Igatahes praegu ametlikult oleme ainult kasupere sest kiisu oli nii väike, et teda varjupaika või kuskile, kus on palju kasse ei saanud viia ennem kui ta kosub ja vaktsiinid saab jne. Nimeks panime talle Zulu ja ta on hullumeelne väike nahkhiir. Kohalik kasside vabatahtlike organisatsioon aitab meil talle kodu leida kui me peaksime seda tahtma. Leppisime Morganiga kokku, et vaatame kui meile tundub, et on liiga palju loomaaeda siis umbes 3 nädalapärast saab ta up for adoption panna. Praegu Yallale käib ta ikka veel täiega närvidele ja ta susiseb ja kahiseb aga Zulu puuduvad igasugused kassikombed või ta lihtsalt ei tea mis susisemine tähendab ja ta ikka hüppab nurga tagant Yallale selga ja pähe ja proovib ta saba rünnata ja siis Yalla saab kreepsu ja jookseb kapi otsa või kuskile ära. Mate'i Zulu ei kartnud algusest peale täiega kohe pani käpaga näkku ja hüpas talle sabasse kinni ja tegi sõitu jne. Võtame päev korraga ja küll Yalla ka varsti aru saab, et susisemine ja käpaga vehkimine on täiesti mõtetu ja ei toimi antud kassilapsega üldse.

Ahsoo ja seoses sellega on üks natuke naljakas jutt ka. Meil käib nimelt üks tore filipiina koristaja kord nädalas juba umbes 6 kuud. Meie ise kodus ei ole nii, et ta on harjunud Mate'i ja Yallaga ja algusest peale sellepärast tema saigi palgatud, et ta ei karda loomi ( nii paljud siin kardavad). Lihtsalt, et ta ei ehmataks saatsin talle eile hommikul sõnumi: et kui sa tuled siis ole uksega ettevaatlik. Meil elab uus väike kassipoeg ja ta proovib vahel uksest välja joosta. Ja et vabandust kui ta ei lase sul alguses koristada sest ta tahab kindasti kõigega mängida, mida sa liigutad.

Ausalt ma ei osanud oodata seda vastust mis tuli:
"Ah, Ok! Is She very small maam laura because I'm scared of very small cat. hehehe"

??!!!!

mina saatsin vastu: "hahaha. She is very small only 8 weeks old. What are you scared of? If you are very scared you can take a bit of food and she will follow you to the bathroom. You can close her there until you clean"

Vastus: "huuhhuhuu.. is her eyes open because i'm very scared i dont know why? But I'll try to see,hehehe"

mina hakkasin täieliku segadusse sattuma..pole elusees kuulnud, et inimene ei karda mitte kasse aga ainult kassipoegi..ja mida väiksem seda hirmsam???!!! what! Vastasin: "hahaha. Her eyes are open and she runs around trying to play. She is just like a normal cat only smaller in size and she wants to play. You know what. For today I can put her into the bathroom. you can finish everything else and just let her out when you need to clean the bathroom last. Ok?!"

Vastus: "hehehe..no worries if Im not scared of that small cat I will open the door so that she can play while i'm cleaning, thanks"

Mõtlesin et davaj äkki ikka on normaalne.. sest misasja on karta Zulust kui ta saab üksi hakkama koera ja kassiga siia maani..

Olin veidike aega tööl olnud ja tuli sõnum: "Hi maam laura. OH MY GOD you know what? I finished all cleaning then i open your room door and the bathroom then the cat running on me im very scared!"
suures paanikas ta saatis seda sõnumit mulle järjest 3 korda!!

kõlab nagu 7 nädalane Zulu oleks ta kõri läbi hakanud närvima onju?! ma ei suutnud muud teha kui naerda kõva häälega..misasjaaaa ta kardab niiiii väga? natuke nagu oli kahju tast aga sama oli et WTF ka..

Kirjutasin talle: Sorry! But she is not gonna hurt you she just wants to play. You can just leave her in the living room ok?

Vastus: " Yes, Im done maam Laura, sorry Im very scared of a little cat, I dont want to see her anymore, hahaha..nextweek please put again in the bathroom please"

Siis mul lõpuks viskas üle sest et midaasja.. selline paanika ka ei saa olla ju: " Ok! Thanks! She is gonna live with us and is gonna be small for a while so we have to talk about it. I can leave her in the bathroom next week but I cant do that every week until she is big. If you are too scared we might have to find someone else to clean for a while. I will try to be home next week when you come so we can talk. Thanks!"

Sellepeale ta muidugi oli et eiiiii noo ma ei taha tööd kaotada jne. Et järgmine nädal proovin kodus olla ja vaatan kuii väga ta teda kardab kui ta ei julge isegi puudutada seda kassi vms või äkki ta kardab nii väga, et proovib uksed jube kiiresti kinni tõmmata enda järgi siis Zulu võib sinna vahele jääda jne. Niii naljakas ja napakas ju! Niii väga kardab väikseid kasse? pole elusees kohanud kedagi, kes suuri kasse ei karda üldse aga kassipoegi kardab! Kas teie teate kedagi sellist?

Igatahes siin siis pilt kõrilõikaja "filipiinode suurim õudusunenägu" Zulust:

Kas juba on detsember palun aitäh!?

Viimasel ajal juhtus nii palju asju, et ei jõua ära kirjutada. Kuna eile oli langevarjuhüpe veel niii värske emotsioon tahtsin ruttu sellest ära kirjutada aga tegelikult on veel uudiseid. Me bookisime oma honeymooni ära!!!!! aaaaa kui väga ma ootan! no nii niii niiii väga, et pole võimalik sõnadesse panna, 23dets-4jan palun tule juba.

Me olime siin mitme sihtkoha vahel ja Keenia oli ikka üks lemmikuid koguaeg. Ainuke mure Keeniaga oli, et me ei leidnud väga lahedaid hotelle, mis oleks enamvähemgi normaalse hinnaga kuna lennupiletid olid sinna kallid siis ei saand väga hotellide peale laristamiseks jätta. Siis aga läksin surfama oma maailma kõige lemmikuma lehe peale www.airbnb.com kuhu võin ennast tundiseks unustada ja Morgan ütles, et aga palju sõbrad ütlevad et Sri Lanka on lahe ja sinna saab odavaid pileteid Dubaist et tseki kas näed midagi seal.. ja siis ma leidsin selle maja:

Tree house on jalgade peal, ehk siis samal kõrgusel kui puuladvad ja asub 15min lähimast linnast. Rand pidi kohe jalutuskäigu kaugusel olema ja üleüldse ma ei suutnud ettekujutada, et tahan kuskile mujale minna kui sinna majja. Teadasin ka, et kui selle Morganile saadan(kelle lemmikud on igast treehousid ja muud põnevad lahendused) on vastus ainult üks. Lähme Sri Lankale, et seal majas ööbida!

Siis ma ühe terve päeva olin tööl täiesti kasutu töötaja aga väga kasulik wife sest googeldasin kõiki asju võimalik Sri Lanka kohta ja tegin meile reisiplaani ja excel sheeti ja valisin hotellid ja tegin budgeti ja no ühesõnaga olin nii virgo kui võimalik :D list listi otsas! Parimaks plaaniks valisime lõpuks selle, et lähme alguses lõuna ossa, kus on rannad ja relax ja oleme esimesed kolm ööd ühes üli tuusas hotellis lihtsalt, et saaks room servicet kasutada ja tõelise honeymooni tunde kätte. Minul lõppeb just detsembriga üliii pingeline töö periood, et arvasime paremaks alguses lõõgastuda ja siis ringi vaatama hakata. Igatahes selleks alguse kolmeks ööks leidsin ka niiiii ägeda hotelli, et ma ei suuda lihtsalt. 

Hotell asub mäe jalamil ja koduleht võtab hotelli kokku nii "The Three by TPV is what happens when Asian design, Scandinavian thinking and western standard come together in perfect harmony."

Aa ja kui alguses oli valikus veel paar ägedat hotelli siis selle The Three kodukale minnes näete eraldi linki: Our Dogs :D ehk siis kolm koera,kes disainikas hotellis elavad ja chillivad..ei tea jah kas me olime kohe SOLD selle peale! Ja suht kõik asjad on valged seal hotellis.

Igal toal on oma outdoor bathroom, ehk siis vannituba asub õues! aaaaaah ma tahan minnaaa!!













Peale selles tuusas valges unelmas olemist läheme kolmeks ööks eelpool mainitud tree house. Siis sõidame natuke põhja poole kus asub suurim rahvuspark ja oleme kaks ööd rahvuspargi hotellis.

Rahvuspargis lähme elevantide ja leopardite safarile. Ja siis sõidame veel 4 tundi põhjapoole, kus asub cultural triangle ehk siis kõige vingemad kultuuriliselt olulised kohas ja templid jne.
Et siis käime rohkem ringi ja ma proovin ennast kokku võtta ja mitte rabandust saada kui kõikide mägede otsa on vaja ronida, et templeid näha :)

Ühtpidi mõeldes ei tundu detsember nii kaugel aga kui mõtlen kuiiii palju tööd on vaja ennem seda ära teha siis tundub see peaaegu võimatu, et detsember üldse kunagi kätte jõuab.

What did you do this weekend?

See on mu lemmik küsimus täna sest saan vastata..I jumped out of an airplane!! Kõik tänu sellele, et mul on maailma kõige vingem abikaasa!! Ma olen langevarjuga hüpet teha tahtnud juba aastaid. Ma arvan, et ma olin vist 15 kui Krissu käis hüppamas ja peale seda olen alati alati mõelnud, et see tuleb ära teha. Eelmine aasta peaaegu kinkisin ise endale selle sünnaks aga siis lõin ikka araks ära ja ei läinud. See aasta ei tulnud nagu jutuks eriti aga Morgan muidug plaanis juba ette. Ta sünnal ütles, et kahe nädalapärast nädalavahetusel lähme ühte kohta ja see on üllatus. Et ma muidugi küsisin maailma kõige rohkem küsimusi koguaeg selle kohta siis ta valetas täiega kokku mingi jutu, et see on seotud veega ja et peame juba kell 6 hommikul kodust ära minema jne. Ühesõnaga mul polnud aimugiii mis see on.

Eile siis käisin nagu uni peale, et kuhuuu me lähme aga ta ainult ütles, et mis selga vaja panna ja ajas ikka mulle oma märjaks saamise ja vee juttu, et ma midagi ei aimaks. Ega ei aimanud ka. Sõitsime kodust kella ühe paiku välja ja ta isegi keeras meelega valele poole kodust, et mind segadusse ajada (see SkyDive Dubai asub marinas ja sinna on kodust üli lühike tee, et siis ta tiirutas natuke aega mujal ringi) aga mingil põhjusel kui olime umbes 5 min sõitnud täiesti teises suunas..siis mul sisetunne ütles, et krt ma arvan, et me lähme sinna. Ma ei tea miks see tunne tuli. Ütlesin talle veel, et kui see on mingi hirmus asi siis ma tahaks palun aega mentaalselt valmistuda ja ta oli et what, mis hirmus asi. Ja kui siis umbeski olime SkyDive Dubai poole teel siis juba olin kindel. Aga no päris OMG OMG ei tulnud ennem peale kui auto ära parkisime ja majja sisse kõndisime.

Paari sõnaga SkyDive Dubaist ka. Ma arvan, et see on üks tuusamaid vaateid, mida hüpates näha sest SkyDive dubai asub täiesti keset Dubai Marinat ja hüpates näed palmi ja nii vingeid linna vaateid. Kõik on väga ilus ja äge seal keskuses sees ja inimesed on kõik nii õnnelikud ja excited, et kohe tuleb täiega teine tunne peale. Kuna Dubai kroon prints on hull langevarjuhüppamise fänn (räägitakse, et ta käib iga hommik kõigepealt teeb ühe hüppe ja siis paneb ülikonna selga ja läheb tööle) siis on tema sinna palju palju raha investeerinud et kõik oleks viimasepeal. Seal tohivad hüpata ainult inimesed kes on teinud üle 1000 hüppe mu meelest sest, et maandumis riba on väga lühike ja kitsas võrreldes teiste kohtadega. Keskmiselt on seal töötavad inimesed, kes tandemeid hüppavad teinud umbes 7000 hüpet. Tandem on siis see, mis mina tegin. Et sulle seletatakse kiirelt ära, mis sa tegema pead ja siis oled kinnitatud rihmadega proffi külge ja tema teeb kõik töö ära ja sina ainult kukud taevast alla. Lisasks kuulub tandem paketti veel igale hüppajale oma kaameramees, kes sinuga koos hüppab ja sinust video ja pildid teeb. I wish et ma oskaks selle DVD pealt kuidagi selle video siia panna aga ma ei oska :/ võibolla Morgan õhtul teab seletada.

Kõigepealt siis täidad 6 lehekülge lepingut, et kui surma saad pole SkyDive Dubai süü jne jne. Siis ootad oma järjekorda rahulikult, kuni sinu instruktor sind kutsub. Minu oma oli tore tsehhi kutt, kes mulle harnessi selga pani ja ära seletas kuidas keha hoida ja mida teha. Siis 15min ootamist ja oligi minek lennuki peale. Lennuk tõuseb umbes 15min ja hüpatakse umbes 4000m kõrguselt. Lennukis teevad proffid muidugi täiega nalja ja proovivad hüppajaid natuke närvi ajada. Ma olin niiiiii excited!! süda taob ja vahepeal mõtled küll, et krt ma 5min tagasi sain selle kutiga tuttavaks ja nüüd ma lihtsalt usaldan oma elu tema kätesse aga samas on selline adrenaliin, et seda ei saa seletada. Siis tuligi minu kord ja sekund ukse pealt vaatamist ja minek. Vabalangemist on umbes 55sek mis tundub üliii kaua mu meelest. Ja siis ta tõmbab langevarju lahti ja järsku jääb kõik üliiiii vaikseks ja niiii aeglaseks ja sul on esimest korda aega ringi vaadata (sest vabalangemise tunne on nii hull, et ei jõua mõelda ega vaadata) ja sa oled NIIIIIIII kõrgel ja lihtsalt hõljud seal mingite nööride küljes..huhhh.. siis ta andis langevarju juhtimise paelad minu kätte ja ütles, et näe nii ja nii saad pöörata ja juhi nüüd ise. Ma küll üritasin vigisema hakata, et eiei aga ta juba lasi lahti ja oli, et juhi nüüd ja ära lahti neist palun lase..haha. No ja siis juhtisin ja keerasin meid ringi, et näha The Palmi ja igast muid asju. Alla tuleks on ka üliii pikk 6min hõljumist. Siis ta muidui hakkas trikitama ka, et tegi mingit asja nii, et üli kiiresti ja spiraalselt tuli natuke maad..ma karjusin täiesti kõrist ja tema naeris :D ainult kõige lõpus umbes kui minut oli jäänud siis mul läks süda veidi pahaks. Ta ütles, et see on normaalne sest kinnitus rihmad on nii tugevasti, et veri ei pääse eriti liikuma + adrenaliin, et tihti võtab pea ringi käima inimestel. Ennem maandumist ta seletas mulle kuidas oma jalgu pean hoidma ja siis juba olimegi maas. Kuna verd pole eriti jalgadesse jõudnud siis ma ei saanud üldse püsti seista alguses ja pea käis ka ringi ja samal ajal oli niiiiiiiiiii niiiiii äge tunne!!

Morgan siiamaani ei suuda uskuda, et ma seda tegin :D et ma olen ju nii vanilla ja kardan kõrgust. Tema ise ütles, et ei tee seda mitte mitte kunagi sest see on liiga jube ja no way ta hüppab alla kuskilt. hahaha. Nii et ta hängis minuga kaasas seal aga ise ei hüpanud :)

Nii aga nüüd siis miljon pilti teile vaatamiseks :)

Appi pilte vaadates tuleb uuesti meelde kui täiega aaaaaweeesome see oliiii! Vabalt tahan uuesti teha!

Kes ei tööta see ei söö

Ma sain ühe töö evendi pildid just kätte ja mõtlesin, et näitan teile ka. See on siis viski mentoring ja üks meie põhilisi väikseid evente- umbes kaks korda kuus. Minu jaoks on see eriti lihtne event sest suurt korraldamist pole ja koht on alati sama nii, et sealne staff juba ka teab mis ja kuidas. Toome natuke brandingu asju sisse ja ürituse flow on selline, et külalised saabuvad siis tehakse welcome kokteile viskist. Giovanni kes on meie mixologist/ superstar baarmän mõtleb välja ägedaid ja erilisi viski kokteile ja siis Martin (kes on teine töökaaslane ja samuti baarmän/ ta oskab flair bartendingut eriti tuuuusalt..see on see kus nad loobivad kõiki asju ja pudeleid ja teevad tsirkust samal ajal kui sulle imemaitsva kokteili valmistavad) teevad kokteile esimesed 45min. Mina tavaliselt teen sel ajal uksepeal guestlisti ja kontrollin, et järgmise etapi jaoks oleks kõik valmis.

Edasi inimesed liiguvad kõrval ruumi, kus toimub 45min mentoring Giovanniga. Kaks erinevat maitsmis testi ja G räägib huvitavaid fakte ja kõik joovad ja samal ajal saavad targemaks. Ja siis pärast on kõigile sit down dinner ja siis nad lähevad koju ära. Kogulugu. Siit paar pilti kuidas meie set-up välja näeb:

See on üks maailma kõige tuusam baari gadget üldse! :

See on jääpallimasin, mis maksab mega palju raha ja millega saab teha perfetseid jääst palle. Jää palli mõte on selles, et kui sa paned kuubikud viski sisse siis nad sulavad väga ruttu ja muudavad su viski elamuse vesiseks. Jääpall on aga nii suur ja selles on vähem hapniku ehk ta sulab üli üli aeglaselt. Tavaliselt ühe dringi ajal ta peaaegu ei sulagi, ehk siis su jook seisab külm aga vett sinna sisse ei sula.

Veel on meil tuusad jääpalli templid, millega saab logo palli peale teha. Meil on siis meie firma nimega see tempel:

Siin on terve minu firma peal. Vasakul on boss ja firma omanik. Minu kõrval siis Mr.G kes on meie mixologist ja paremal Martin.

Cheers :)

Sünnipäev väärib vähemalt kahte postitust!

Mul oli jälle sünnipäev! Okei mitte jälle aga pidu pidasin see reedel ja oli maailma tore. Sõime kooki ja kartulisalatit ja jutustasime ja sain lilli ja kingitusi. Sünnipäevad on ikka Best Thing Ever!!! Hakkasin juba neljapäeval peale tööd valmistuma, et reedene päev liiga hektiliseks ei kujuneks. Tegin juustukoogi valmis ja hakkisin kartulisalati ära ja jõin pool pudelit veini selle tegutsemise kõrvale. Nii tore :)



Aaaa ja segasin kokku oma elu esimese punchi. Töökaaslane bartender õpetas ja kuigi ma muretsesin, et ajan midagi sassi tuli lõpptulemus niiiii hea! Korralik jook oli ka muidugi- segu viskist, ginist ja shampusest :D Eelmine õhtu panin viski ja shampuse ämbrisse ja pigistasin sinna sisse 5 sidrunit, 5 laimi, 4 apelsini ja 1 greibi. Ennem koorisin nad ära ja pärast panin koored ja pigistatud viljaliha osad kõik sinna alkoholi sisse. Siis kaks purki kirsi moosi pannile + samade purkidega kaks purki vett juurde. Sinna sisse 150g suhkrut, 3 aniisi, 3 nelki ja kaks suurt kaneeli toru (appi ma just üritasin netist neid tõlkeid otsida ja üldse ei tea kas sain õigesti nüüd kirja- 3 star anise, 3 cloves, 2 cinnamon sticks) Selle segad läbi ja lased aurama tõusta aga mitte päris keema. Siis see mix ka alkoholi juurde ja 2l granaatõuna mahla ka sisse. Ja selle jätsin siis 20h seisma. Õhtul pigistasin kõik tsitruselised mahlast tühjaks ja kurnasin kogu värgi läbi sõela. Siis juurde 2 gigner ale'i ja üks pudel shampust ja võis jooma hakata. Natuke nagu sanrgia ja glögi ja veel millegi hea vahepealne sai see jook.Söögiks tegin veel vürtsikaid lihapalle ja guacamolet ja seene feta suupisted ja käisin ostsin head juustu.

Kartulisalatit sõid vist küll isukalt ainult mina, Diana(eestlane) Martin (mu Tsehhi töökaaslane) ja Morgan (välja õpetatud rootslane :D) Teised maitsesid ja olid et ooii majonees ja hapukurk koos..kui huvitav..hahaha..

See aeg kui mina valmistasin reedel sööki ette käis Morgan Ikeas ja ostis klaase juurde ja tordi aluse. Ja ühtlasi saabus koju õhupallidega. Täielik lemmik rootslane mul!

Aa aga söögiteemal jätkates otsustasime Morganiga teha ühe kuu seda food subscriptionit uuesti. Kuidagi me ei saanud ennast siin rea peale ja käisime liiga palju väljas söömas ja kumbalgi polnud söögi tegemise tuju üldse. Selle firma nimi on Kcal ja see toimib nii, et valid endale plaani ehk kui palju kaloreid sa tahad päevas ja iga hommik kell 5:30 jäetakse sulle ukse taha kott, kus on sees kõik su päevaks vajalik söök. Hommik, lõuna, õhtu + 2 snäkki. Eriti eriti mugav ja söögid on tervislikud ja suuremalt jaolt maitsvad. Ennem saadetakse sulle terve kuu söögi menüü, et kui midagi näed mis kindlasi ei on siis saab seda muuta. Meie võtsime 6 päeva nädalas plaani, nii et reeded jätsime ikkagi vabaks, et saab dinneritel käia sõpradega jne. Jube mugav on pakitud söök tööle kaasa võtta ja kuigi alguses korraga välja käia tundub see summa suur siis kui päeva peale jaotada vaatasime et raiskame kindlasti rohkem tööl väljas lõunatades ja õhtuti koguaeg süüa tellides või restos käies. Lisaks on mõnus, et Morgan saab oma vegetaar toite aga mina sain igapäev midagi head kana või kala või liha mida ma kunagi ise ju teha ei viitsi.

Selline pakk siis saabub iga hommik :

Täna oli seal sees näiteks peekoni, muna, sweet potato mix hommikuks, mingi kanaga salat lõunaks ja õhtuks on aurutatud oad ja mingi lihakaste, snäkid on täna pähkid ja värske kurgi pulgad fetaga. Ja pealegi on täiega põnev iga hommik vaadata, et mida ma siis täna süüa saan :) Peale kuu aega mitte süüa tegemist on täiega uus isu jälle kokata, nii vähemalt oli eelmine kord kui seda sama programmi kasutasime.

Eile magasime sisse, siis koristasime peo tagajärgi ja kuna üks terve kook oli veel söömata kupatasime ühed Morgani sõbrad koogile. Siis tõmbasin uue Ameerika Supermodellide seasoni ja passisin seda mitu tundi, Mate kaisus. Morgan oli entukas ja käis trennis! Kella 4 paiku mõtlesime, et prooviks huvi pärast kui palav bassu ääres on ja üllatuseks oli täiuslikult mõnus seal! Oleme mõlemad niii kahvatud ja see oli eriti tore uudis, et selline õhtune päike on täiesti talutav kui vahepeal bassus ennast kastmas saab käia. Kahju ainult, et mul kohe kohe tööl niii kiireks läheb et päevitamisest saan ainult unistada. Praegu tegelt võiks juba ette teha asju ära jne aga ma ei viitsi ju. Tüüpiline, et veel ei ole niii kiire, et motivatsiooni oleks aga pärast on nii kiire, et lihtsalt pole valikut kõik tuleb ära teha. 

Ja siis veel valmistasin kunsti meie pulmatordi kaunistusest :) Ise olen nii rahul ja igakord kui seda näen tuleb naeratus peale :) Nüüd tuleb veel kutsed ka viia raamimisse.

Okidoki mul on ju pühapäev töönädala algus, et püüan nüüd mõned emailid teele pommitada. Paid!

The Most Important Day..and some other days

Esimesed asjad esimesena. Mul oli eile sünnipäev ja, et ma juhtun olema üks neist (tundub, et eranditest) kes kooooohutavalt armastab oma sünnipäeva ja seda alati pikkisilmi ootab, siis olen kohe eriti rõõmus. Pühapäev on meil siin küll tööpäev aga boss oli nice ja ütles et take a day off.. kuna ma ikka ei taht päris ludri olla (pluss Morgan ja kõik mu sõbrannad nagunii on tööl, et ma ei viitsinud terve päeva üksi olla) siis läksin ikka officesse ka. Seda küll ainult kolmeks tunniks ja eelkõige selleks, et töökaaslasetele oma peanutbutter-cheesecake sisse sööta ja õnnitlusi vastu võtta. Hommikul logelesin loomadega ja jõin rahulikult kohvi ja kuskil lõunaks läksin tööle. Paari tunnipärast juba ei viitsinud seal olla ja taksotasin ennast hoopis Dubai malli endale sünnipäeva kinki otsima. Leidsin päris mitu kinki..hahaha.. ja ostsin kõik, ise koguaeg korrutades, et ahh mul on sünnipäev täna võib! Nii et COSist leidsin ilusa kleidi ja siis leidsin veel ühe ilusa lihtsa musta kleidi ja siiis leidsin hoopis need täiuslikud kingad mille ma pidin ostma! Ise olin väga rahul endaga otseloomulikult :) Täiega põhjendasin ära kõik ostud!

Uus kleit aga need punased kingad jäid minust poodi sest need kiisu kingad tahtsid rohkem koju tulla kaasa.

Peale tööd aga sõitsime Raffles hotelli spasse. Morgan organiseeris meile Spa date'i. Ehk siis alguses chillisime bassu ääres ja siis oli tunniajane massaas mõlemal ja siis tagasi bassu äärde ja lõpuks mu lemmik sushi restosse sööma. Seal ta muidugi lasi neil filipiino tädidel ettekandjatel mulle laulda ja ise naeris terve aja kui mina pidin tublit ja rõõmsat nägu neile tegema :D Igatahes oli täiuslik sünnipäev!

Morgani käest sain imeilusa uue rahakoti. Täna igakord kui seda kotist välja võtsin tundsin ennast nagu täielik täiskasvanu. Eelmised mitu aastat oli mu rahakotiks Liisi beebi kingitud piisikene trukiga ümbrik mille peal olid värvilised kassid ja südamed. Ja ma olin hiiiglama rahul selle rahakotiga aga ta lihtsalt lõpuks andis otsad ja ei käinud enam kinni ja asjad lappasid mööda käekotti ringi igapäev. Uus rahakott on selline suurem ja nahast ja igasuguste sahtlitega kõigile kaartidele..sellist luksust mul pole aastaid olnud juba nii et naudin väga!

Sünnipäeva pidu plaanin pidada tuleval reedel. Me pole siin veel kordagi kodupidu teinud nii, et mõtlesin seekord sõbrad koju kutsuda. Siis saan teha nii palju kooke kui tahan..see on peamine põhjus. Tellimused on praegu sisse antud mu klassikalisele Carnagie Deli juustukoogile, Sidruni-merenge koogile ja shokolaadi muffinitele. Morgan juba ette pööritab silmi, et ta sööb liiga palju kooki :D Tahaks kartulisalati ka teha ja ma ei teagi..kas kellegil on veel mingeid ülihäid selliseid snäkk sööke? Ma võin muidugi googeldada ka aga äkki teil mingid on lemmik retseptid?

Tean küll et pealkirja panin nagu kirjutaksin muudest päevadest ka aga mul ei tule midagi võrdväärselt rohkem meelde. Ok tegelt käisime Dianaga väljas neljapäeval ja see oli nii tore. Polnud nii ammu nendes kõige fänsimates baarides käinud mis DIFCs asuvad.. Zuma jne. Meil oli nii armas tasakaalustatud õhtu. Diana tegi kodus imehead kapsahautist nii, et sõime kõhud talupoja toitu täis ja siis lükkasime kontsad alla ja kõõlusime peenetes baarides dringid käes :)

Vahepeal veel läks pesumasin katki ja ma pesin 5 päeva käsitsi vannis pesu. Morgan koguaeg ähvardas et kingib mulle sünnaks uue pesumasina ja ma ütlesin selle peale... ... igasuguseid asju :D tegelt lihtsalt käis vana paranduses ja täna toodi tagasi ja juba panin ühe täie meie üle ääre ajavast pesukastist hakkama.

Ok ilmselgelt said kõik huvitavad asjad räägitud kui jutt musta pesuni jõudis.

Järgmise korrani :)

Nädalavahetus

Nädalavahetused lähevad liiga kiiresti :/ okei tegelikult kui aus olla läks eelmine nädal ka kiiresti. Peamiselt siis tööle sisse elamise ja kodu sättimise rütmis. Trenni suhtes olen olnud üli tubli (if I may say so myself). Käisin crossfitis eelmine esmaspäev ja see oli siis esimene enese liigutamine peale 5 nädalat Eestis lebotamist (ja liiga tihti veini/õlle/vms tarbimist). Teisipäevaks olin täiesti invaliid nagu arvata võis ja treener ütles et I have lost my mojo sest kõik technic oli meelest läind ja olin ise nii pahane sellepärast. Igatahes kolmapäeval olin ikka niiii kange et ei saanud trepist allagi tööl aga sõbranna Laura kutsus mind bikram joogasse kaasa ja mõtlesin, et seal kuumas ruumis jooga tegemine on just mida mu haiged lihased vajavad. Olin tegelikult unustanud kuiiii väga mulle bikram meeldib ja peale 90min tundi shavasanas lamades oli enesetunne eriti supppper. Nii supper et läksin kohe neljapäeval ka bikramisse. Aga crossfit on ka mõnus ja teistmoodi ja niii über raske ja tahaksin seal paremaks/tugevamas/kiiremaks saada, nii et ainult joogaga mõnulemine ei annaks päris neid tulemusi. Nii ma siis oma peas plaanin, et käin ideaalis 3 korda nädalas crossfitis ja 3 korda nädalas bikramis.. vaatame kuidas mu ambitsioonikas plaan välja tuleb. Reede tegin trennivaba ja eile käisin crossfitis ja see oli kõige retsim raskem tund kus ma kunagi käinud olen 30min trennist oli möödas ja mul juba silme eest virvendas ja arvasin et tõenäoliselt ma minestan. Aga ei minestanud ja alla ka ei andnud ja nüüd olen enda üle uhke. Täna on kõik jälle nii valus, et olin sunnitud ennast voodist välja veeretama sest jalalihased ja selg ei tahtnud eriti liikuda.

Aga tagasi nädalavahetuse juurde. Neljapäeval (mis on siis meie reede, et töönädala lõpp) peale tööd ja trenni seadsime sammud IKEA poole. Ennem käisime veel Dubai mallis West Elmis (mis on mu täielik lemmik kodusisustus pood) ja ma valisin uue päevakatte voodile. Peale seda kimasime IKEAsse "öö"shoppingule. Siin on neljapäevast laupäevani IKEA lahti südaööni!

Nimelt olime hullumas, et meil nii vähe kappe ja sahtleid on ja midagi ei mahu ära kuskile ja ilmselgelt pole probleem selles, et mul liiga palju asju on!! Natuke mööblit magamistoas ringi liigutades mahutasime nurka veel ühe üsna suure riidekapi (minu ENDA isikliku riidekapi!!! you have no idea how happy that makes me) ja seda käisimegi koju toomas. Ükskõik kui vähe asju sa plaanid IKEAst osta siis seal läheb alaaatiii aega nii et koju jõudes ei viitsinud me enam kuskile välja minna ja vaatasime hoopis telekat. 

Uus voodi kate ja padjad (see muhk seal on Yalla, kes oli mitu tundi infarkti äärel sest see kapi kokku panemine oli niiiiii kohutav kogemus tema jaoks)

Uus kapp aka heaven, täiega on ruumi kapis nii et võin vist shoppama minna:

Siis kui kapp oli koos Yalla siiski otsustas, et tuleb asi üle vaadata ja roomas mööda tuba ringi:

Eilseks oli kapp Yalla arvates parim asi mida ta kunagi näinud on ja nüüd ta istub ainult seal kõrgel lae alla ja õiendab minu ja Mate'ga:

Reedel magasime sisse ja siis panime tükk aega oma uut kappi kokku. Siis läksime külla Morgani bossile, kes sai 5 nädalat tagasi lapse. Issand jumal ma pole nii väikeid beebisid ennem näinud ju! Heleni omad on alati jõudnud ennem juba normaal suurusesse kasvada kui nad tädi Laura kätte on antud.. mõlemad olid nii umbes 4 kuused kui ma neid esimene kord nunnutada sain. Aga beebi Olivia on niiiiii tilluke, et no ma ei tea. Igatahes istusime seal peaaegu kaks tundi ja jutustasime ja viisime nunnusid kinke ja kuulasime kuidas Kara on viimase 5 nädala jooksul kõige rohkem 3h maganud ühe öö jooksul. Tegelt ka kas pole võimalik sellist last saada, kes kohe 6-7tundi öösiti magama hakkab?? mina kavatsen igatahes sellise saada! Õhtul oli meil suur plaan minna Anne ja tema töökaaslastega mingile peole aga väiksed vanurid nagu me oleme jäi see plaan ära. Tegelt lihtsalt tegime süüa ja siis vaatasime filmi ja siis südaöösel tuli Morganil mõte, et lähme ujuma, nii et hüppasime autosse ja läksime hoopis randa mõnusale öö suplusele (öösel on temperatuur ikka +35 kanti koguaeg). Nii et kokkuvõttes oli täiuslik reede :)

Eile pidi Morgan kahjuks hommikul tööle minema, nii et mina toimetasin omi asju- käisin maniküüris pediküüris, tõin oma kleidi keemilisest ära, ostsin Yallale süüa jne. Peale lõunat läksime koos crossfitti ja siis õhtul käisin Teresaga ühte eriti super mõnusat kohalikku funk/soul/blues bandi kuulamas.

Hästi ma nüüd töötan natuke ja ühtlasin lähen veel korda tuletan kõigile oma offices meelde, et mul on nädalapärast sünnipäev! ja et Im expecting some big things next Sunday :D

kallistan!

Back in the sandpit

Vahelduseks blogisse mitte kirjutamisele võib ju vahepeal kirjutada ka eks. Igatahes olen nüüd oma 7 nädalat kestnud Eestimaa puhkuselt tagasi ja elan tasapisi tööelu rütmi sisse. Kui siia peaks sattuma veel mõni inimene peale minu kallite sõprade siis Eestis sai minust vahepeal proua Carlson, et olen nüüd abielus ja puha :) Siiani on ikka veel eriti exciting Morganit husbandiks kutsuda ja üleüldse koguaeg üksteisele öelda kui lahe on abielus olla. Vähemasti algas meie abielu maailma kõige ilusama pulmapäevaga ja selle eest jään elulõpuni tänu võlglaseks oma kallitele sõpradele ilma kelleta poleks üldse mitte midagi nii ägedalt läinud nagu lõpuks läks. Et ma võibolla teen mõne postituse pulmadest ka tulevikus..aga pigem vast siis kui kas video või pildid käes.

Tagasi Dubai juurde tulles.. nagu arvata võite meil on siin soe. Täna näiteks +42kraadi. Kui asi jääb alla 40 nagu siin paar päeva tagasi oli siis ma täiesti okeilt kannatan selle välja..aga üle 40 on ikka raske, eriti peale nii pikalt eesti suve nautimist. Ilm ilmaks.. kõige harjumatum asi peale 7 nädalat veini joomist ja logelemist on ikkagi tööl käimine! Õnneks kõik olid niiii rõõmsad tööl, et ma tagasi olen ja see nädal on eriti relax ka veel, et saan nokitseda ja ette valmistada ja juba ennem viite koju hiilida. Ma ilmselgelt Aasta Töötaja auhinda ei saa- kõigepealt olin 7 nädalat ära ja nüüd lähen ka veel vara koju aga no pole hullu. Selle aja mis kohal olen püüan ekstra särv ja usin olla. Peamised ettevalistused käivad meil muidugi Formel 1 jaoks mis on novembri alguses. Täiesti uskumatu, et juba aasta on möödas sellest hullusest ja uus hullus on käes! Kui mäletate siis eelmine aasta Pernod palus mul olla G.H.Mummi VIP manager ja ka see aasta võtsid nad minuga ühendust. Ütlesin muidugi jah (sest kui ma sain sellega hakkama eelmine aasta siis enam hullem ikka olla ei saa..või nii ma siin loodan). Jaht on see aasta muidugi suurem ja piltide pealt olen näinud et täiesti insane äge! Homme lähen koos creative agency meestega vaatama ja brandingu asju arutama.. täiega tahan juba näha jahti. Tööd saab muidugi rohkem olema sest külalisi on see kord peaaegu topelt iga päev..aga I can totally do this! Ja see aasta ma lihtsalt pean viimasel päeval ühele kontserdile ka jõudma sest eile teatati et see on Jay-Z kontsert ja ma ei anna endale kunagi andeks kui mingi selline asi nagu töö mind sellele minemast takistab. No way, not happening! Igatahes õnneks saan see aasta juba praegu asju ära teha ja sellevõrra ei tohiks oktoober nii hullumaja tulla kui eelmine aasta. Ennem seda meil on veel väiksemaid üritusi ka Chivase ja Glenliveti viski jaoks aga põhirõhk on ikkagi novembril.

Aah pean veel sellest nunnudusest rääkima, mis Morgan korraldas. Rääkisime juba eestis et oleks lahe tagasi tulles mingi väike sõprade kogunemine siin ka teha, et saaks abiellumise puhul klaase kokku lüüa. Kahjuks suures reisimise hoos ma ei suutnud midagi korraldada ega kedagi kuhugi kutsuda ja mõtlesin juba, et ahh las siis jääda (kuna ainus päev kui seda teha oli eelmine neljapäeva.. reede õhtul oli juba sõbranna Anne sünna kuhu ammu lubasime minna) Igatahes ütles Morgan, et lähme parem kahekesi date nightile neljapäeva ja viin su sellesse lemmik steakhouse sööma ja nii. Kõik oli väga nunnu ja ajasin endale liha ja kaks klaasi veini näost sisse ja olin nii rahul oma abikaasaga. Siis Morgan täiega muuseas oli, et lähme Rivingtonist ka läbi ühele dringile (seal töötab Morgani sõber, kes olla tagasi puhkuselt) ma olin loomulikult nõus ja sinna jõudes ootas meid ees hoopis terve kari meie sõpru ja Morgan oli nad kõik sinna kutsunud, et mulle üllatust valmistada. Nii niii armas! Totally didnt know he had it in him..see üllatuste tegemise joon. Igatahes tegi see Dubai kohe nii palju toredamaks, et sõpru näha ja nendega kokku lüüa ja pulmadest muljetada :)

Nii aga ma lippan nüüd ühe teise sõbrannaga dringile ja dinnerile. Ta ka abiellus see suvi ja jõudis Dubaisse tagasi just kui mina ära sõitsin nii et me pole kumbki üldse muljetada saanud. Tsaupakaa ja igatsen kõiki väga!

p.s. Mul on 12 päeva pärast sünnipäääääääev woop wooooop! Täiegaaaaa ooooootan!

Seychelles vol 2

Räägime siis edasi, mis me veel Seychellidel tegime. Kohe tuli meelde üks seik, mis eelmises loos kirjutamata jäi. Võibolla panite tähele, et muudkui räägin, et sõitsime bussiga sinna ja bussiga tänna ühesõnaga bussis veetsime palju aega sellepärast oleks vaja ka natuke seletada kuidas see bussisõit seal käis. Bussid olid ilmselgelt vanad roostes lobudikud, kus sõites uksed olid lahti ja konditsioneeri polnud ja sellised naljakad pikad pingid olid kahelpool. Bussid olid peaaegu alati puupüsti täis! ja bussijuhid sõitsid nii nagu nad oleksid kohe kohe vormel 1 etappi võitu saavutamas ja tee oli muidugi üherealine, tihti mööda mägist kaljut ja mingit piiret suuremjaolt polnud. Kohe esimesel päeval kui sinna lõunaosasse sõitsime sattusime eriti ralliässast bussijuhi peale..jõudsime siis päris sinna lõuna tippu ja seal on tee eriti kitsas no selline, et kaks väikest autot ka ei mahu kõrvuti sõitma ja nagu ümber nurga keerasime oli teine buss vastutulemas ja pidurite kriginal peatusid mõlemad ninad vastamisi. Passisid seal siis tõtt nii 3min kumbki tagurdama ei tahtnud hakata (tuletame meelde, et tee on marukitsas ja ühel pool on dzungel ja teisel on kaljult alla otse vette) aga no mitte mingit muud varianti polnud ja millegipärast oli siis just see meie buss, see kes seljataga olevat järsku kurvi pidi tagurdades võtma hakkama. Mul oli küll täiega hirmus ja pigistasin silmad kinni aga arvasime, et küllap see on tavaline lugu siin. Kui siis aga mu kõrval olev must tädi risti ette hakkas lööma ja silmad taeva poole podisema siis meil hakkas mõlemal kõhe, et kurat ju siis ei ole ikka nii tavaline värk. Bussijuhile igatahes kiitused sest tagurdas ilusti ja pärast kimas sama hullult edasi.

Nii aga lähme siis nüüd sinna va teise päeva lõppu veel tagasi korra. Sealt kus me päikeseloojangut vaatamas käisime oli vaja võtta buss Victoriasse ja siis Victoriast oli vaja võtte teine buss, et koju saada. Kahjuks jäime me sellest kodubussist maha ja kõige viimaseni oli siis veel poolteist tundi aega. Hakkasime siis mööda linna tuiama lootuses taksot leida. Taksod pidid seal olemas olema küll aga rohkem hotellide territoorium sest taksoga on jube kallis sõita. Kell oli küll alles kaheksa aga õues muidugi täiesti pime ja me siis kõnnime ja kõnnime ja eriti lootustandev ei tundu olukord. Järsku üks auto jääb seisma meie ees ja kohalik kutt pistab pea välja ja küsib kas me oleme eksinud. Morgan siis ütles, et ei me proovime taksot saada, et elame seal ja seal. Kutt ütles, et kuulge ma viin teid ära koju, et mul pole nagunii midagi teha mul on vaba päev.. mõtlesime, et hullem kui see bussisõit ikka olla ei saa ja istusime autosse. Küsisime veel, et palju ta raha tahab aga ta rehmas käega, et pole mingit raha vaja ma ju näen, et te ei saa koju. Igatahes oli tema nimi Jude ja ta on alati Seychellidel elanud ja viimased 14 aastat töötanud kiirabiautojuhina. Ta oli väga tore ja sõbralik ja näha oli, et talle hirmsasti meeldis meile Seychellide kohta rääkida. Lõpuks kui koju jõudsime Morgan ikkagi maksis talle raha ka ja siis ta oli eriti rõõmus veel. 

 Kolmas päev sadas täiega vihma. Hommikul sadas ära, selle vastu meil pold midagi sest saigi pikemalt voodis pikutada. Aga siis oli terve päev pilves ja selline must taevas, et kohe kohe hakkab torm. Ootasime veel natuke aega aga tundus, et ilm paremaks ei lähe nii, et sõitsime bussiga kõige lähemal asuvasse külla Anse Royalesse, et kuskile sööma minna. Leidsimegi eriti mõnus ja hea toiduga ranna resto, kus varikatuse all paduka ajal istusime ja nautisime. Kui padukas ära lõppes läksime randa jalutama ja igalpool kohalikud pidasid pidu (laupäev oli) regge mängis kõvasti ja meri oli nunnusid lokkispeaga lapsi täis ja kõik tantsisid rannas. Käisime ujumas aga et pikutamise jaoks oli ikkagi natuke liiga jahe ja pilvine kobisime koju tagasi. Kolmas päev läkski sellise sellises uimases vihma rütmis ja rohkete uinakutega. 

Neljas päev seevastu oli meie viimane sest lendasime neljanda päeva õhtul kell pool kaksteist tagasi Dubaisse. Hommik oli jälle pilves ja ma juba jõudsin mossitada, et mis krdi ilm aga õnneks meil oli terve päev juba plaanitud ja kaua viriseda ei jõudnud. Pidime juba kell 9 Victorias olema, et paadiga Mahe saarele kõige lähemal asuvaid väiksed saari vaatama minna. Nende vahel on ägedad snorgeldus kohad ka. Palusime oma maja omanikul Brucel soovitada, kust paat rentida ja ta ütles, et ärge muretsege orgunnin ära tuttava kaudu minge lihtsalt kohale ja öelge, et olete minuga. Okei. Nii et meil polnud aimugi, kas lähme grupiga või ei..või suurema paadiga või mis ja kuidas. Hommikul plaanisime veel apteegist läbi käia, et mulle merehaiguse tablette osta. Sellepeale muidugi ei mõelnud, et nii väikses linnas on pühapäeval KÕIK kinni. Nii et ei mingeid tablette. Jõudsime sadamasse ja seal oli paaaaalju rahvast. Käisime registreerisime ennast ära ja onu ütles, et oodake väljas me tuleme kutsume kui teie kapten on siin. Vahepeal läksid kõik teised inimesed suure katamaraani peale ja meie kahekesi jäime sinna istuma. Mina veel tegin nalja, et raudselt see on meie paat..ja näitasin kõiiiige pisipisikesema paadi peale. no pakkuge kas see oligi meie paat! :D muidugi et oli! meie kapten tuli varsti ja kupatas meid sellesse konservi istuma ja minul oli juba ainult sellest mõttest süda paha. Aga seni kuni sõitsime ei olnud nii hull (sõit saarteni kestis kuskil 35min) Vahepeal andis kapten meile saia ja söötsime kalu. Neid oli tõesti ägedaid ja värvilisi ja nad olid kõik väga ahned.

Jamaks läks siis kui kapten paadi väljasuretas sest siis hakkas see konservikarp nii hullult loksuma ja ma olin kohe näost roheline. Õnneks ta ütles, et ma pole esimene ja oli nõus meid ühe väikse saare peale viimane, et sain ennem snorgeldama minekut jalad maha ja enesetunde normaalseks. Snorgeldada oli väga tore kuniks ma nägin täiesti enda kõrval üüüüüli suurt stingrayd. See on see suuuuur lapik ja hirmus kala, ja ta oli vähemalt minu keha suurune ja siis ma hakkasin kartma ja kobisin paati tagasi. Edasi viidi meid ühe natuke suurema saare peale, kus oli meil 3 tundi vaba aega snorgeldada või päevitada või mida iganes ja samal ajal valmistati meile maaaailma parim lõunasöök väikses lobudikus otse rannal. See oli üsna hea bisness neil seal. Mitte  suur turismifirma,kes viib katamaraaniga vaid kõik kohalikud väikeste laevade kaptenid koos on ehitanud väikse väliköögi ja lauad ja värgid sinna saarele. Neil on isegi külmkapp, kust sai õlut ja veini ja vett osta. Igapäev kell 2 saab seal lõunat ja kesiganes siis toopäev kliente ringi veab tuleb selleks kellaks saarele. Nii et peale meie randus seal veel paaditäis hiinlasi (neid ikka jätkub igasse maailma otsa ja nurka) ja paadi täis hispaania turiste ja meie kahekesi oma konservikarbis.

See kõige parempoolne, mis näeb peaaegu välja nagu mänguasi on meie paat :)

See on väliköök kust saabus meie Seychellide parim söögielamus! Niiii palju häid kalatoite ja värskeid salateid!

Ja loomulikult oli meil ka päevaks oma koer, kes meiega ülikaugele merre kaasa ujus kui snorgeldasime ja muul ajal niisama tähelepanu noris. 

Paat tõi meid tagasi kella neljaks ja muud ei olnudki kui kodus üks sietsa teha ja õhtul lennujaama minna. Järgmine päev kontoris oli pisut raske sest lennukis magamine on nagunii selline poolik värk aga igatepidi mõnus minipuhkus ja tahaks juba jälle minna. Peame ikka kasutama ära varianti, et siin elame ja ümberkaudsed kohad kuhu piletid kallid pole kindlasti üle vaatama :)

p.s. üleeile sai mul täis aasta kõrbes! läheb ju nagu linnutiivul see aeg..