7 kuud 1 nädal ja 2 päeva

Ma olen vahepeal jõudnud nii palju asju teha, et mingit süsteemset eile tegin üleeile tegin juttu ärge väga lootke. Ma hakkan lihtsalt tulistama järjest, mis pähe tuleb.

* Käisime mitu nädalat tagasi wakeboardimas oma uute eesti tuttavate Diana ja Keniga. Abu Dhabis on selline tuus kaablitega wakeboardi park, kus kui sa koba ei ole (nagu mina) siis saad lõputult ringiratast sõita suures basseinis. Ma olen ju käinud küll ennem sõitmas ja arvasin, et küll ma hakkama saan. Kuigi karta oli, et paadi taga veetav wake on natuke teise tundega kui kaabliga. No asi oli nii nutune, et ma ei saaaaanudki püsti :( MITTE ÜHTEGI KORDA! nõmedus :( peale tundi aega kobistamist hakkasid aga käed nii väsima, et isegi kui selleks ajaks aru sain kuidas jalgu ja tasakaalu hoida tuleb siis näpud lihtsalt ei püsinud enam ja ikka lõpetasin 2 sekundi pärast pea ees vees. Kui minu täiesti ebaõnnestunud sõidu katsetused välja jätta oli maailma lõbus päev ja see pidev veest sisse välja käimine tegi isegi +38 kraadise ilma okeiks kuidagi. Kuigi ma eriti sõita ei saanud tahaks küll tagasi minna ja veel harjutada, selline mõnus sportlik seltskondlik päikeseline päev :)

Esimene pilt on tehtud ennem kui ma teada sain, et ainult vett neelan too päev:

Siin Morgan kimas nii ruttu mööda, et ei jõudnud lähemalt pilti teha. Tal tuli loomulikult teisel katsel juba välja.

* Täiesti teises stiilis õhtu oli mul eile. Teresa kutsus mind kaasa Saks 5th Ave suurele sügist-talve kollektsiooni runway showle. Väga tuus oli selline futu valge runway ja ilusad asjad ka enamjaolt. Aga mul oli raskus vaadata midagi muud kui seda "fashion" crowdi. Naised on niiii paljud näost opereeritud. Eriti sellised 40-50 aastased. Kõigil piiikad üles tupeeritud lokisoengud..mega lühiksed sätendavad või neoonsed disainer kleidi ja Louboutinid jalas. Ja see memo, et tumeda huulepliiatsiga ääristatud huuled on last century ei ole ka nende jõudnud. Põhi look siin, et hästi tume silmameik ja siis tumeda pruunikas punasega ääristatud huuled. Huuled keskelt on siis varieeruvalt kas punased või beezikad. Eriti ülepakutud on see middle east värk ikka. Aga seda lõbusam mul vaadata. Sain kõiki kohalike socialite näha. Üritus ise oli pühapäeva õhtul ja kestis 2 tundi (pühapäev on nagu teie esmaspäev eksole) ja osad tädid olid täiesti ballkleitides tulnud. Igatahes oli näha, et igaüks proovis rohkem Somebody olla kui tema kõrval olev inimene. Mul sellest ühtegi pilti praegu pole aga võibolla kuskilt netist leian hiljem ja siis näitan :)

*Siiis me käisime veel paar päeva tagasi Diana ja Keni ja veel ühe paariga Dhow Dinner Cruisil. Traditsiooniline araabia puust dhow on vana laev, kus sees siis serveeritakse buffee stiilis dinner ja samal ajal sõidab laev mööda creeki alla ja üles ja näed tuledes Dubaid. Laevad ise on loomulikult üles vuhvitud jõulutuledega ja muude vilede ja vidinatega, mis vana puust dhow küljes natuke topakad välja näevad aga muidu oli õhtu tore jälle ja meie dhowl oli isegi alkoluba, nii et mis sa hing veel ihkad kui veini sai ka veel heas seltskonnas juua :) Aga nii äge kogemus pold, et kui külla tulete teid sinna peale viin..parem lähme (või siis teie lähete,ma ei tea kas ma elan üle selle veel ühe korra..Grete mis sa arvad, kas ma peaks minema uuesti? :D ) kõrbe safarile ja teeme samas stiilis buffee dinneri ühes nendest kõrbe beduiinilaagritest.

See on meie dhow ja järgmisel pildil näete, kui suur business see on. Terve creek oli neid laevukesi täis.

* Just praegu avastasin, et ma pole teile ju rääknud kui Adventure HQ käisime ka. See oli tegelt juba päris ammu aga arvestades kui õudne see oli ja kui uhke ma olen enda üle siis räägime tagantjärgi sellest. See on ühes kaubanduskeskuses asuv seiklus rada, mis on lae all ja kohutavalt hirmus. Samas keskuses on ka seinaronimise võimalus ja selle jutuga Morgan mu sinna meelitaski. Teadsin, et ta tahtis ammu minna ja vaatasin netist, et seal on lihtsamad seinad ka, kus ma hakkama saaks. Jõudsime hommikul sinna ja tuli välja, et Morgan teadis ühte bossidest ja mina ei saanud arugi kui järsku olin harness ümber ja trossidega kinnitatud lae alla ja seljatagant instruktor oli et, mine mine nüüd hakka minema. WTF? ma arvasin terve aeg et ma hakkan nutma ja suren ära. Ma panen teile kohe pildi sellest rajast, et saate aru mu traagikast:

Kahjuks ma ei leidnud praegu paremat pilti, kus saaks aru KUI ÕUDNE see oli. Kogu rada on ainult kettide küljed kõlkuvad talad ja rattakummid ja platvormid ja siis sa pead ju nende peale astuma :O See rada on single handedly kõige hirmsam asi, mida ma olen teinud! Ma kardan ju kõrgust! (saage aru, et tavalisele inimele see pole niiii õudne aga ma tõesti kardan kõrgust!!) No esimene tala pold nii peenike ja kõikuv ja ma loll läksin sellest üle ja siis enam tagasi ei saa sest tross ei jookse seda pidi! jäin sinna lõuga väristama sest järgmine osa oli autorattakummid kahe ketiga lae küljes ja siis pead ühelt teisele asutma. Kinni saad hoida ainult neist kõikuvatest kettides (no sa oled muidugi ise kinnitatutud ka harnessiga trossi külge aga ikkagi väga nagu ei tahtnud kukkuda). Kuna ma ei saanud edasi ega tagasi siis pidi intruktor tulema mu juurde ja iga etapi juures seletama kuidas ja kust kinni hoida ja kuhu raskus panna jne. OKSEEE! Kui terve rada on läbi siis viimane asi on väga rõve. Tuleb ühelt platvormilt teisele hüpata! all midagi ei ole..platvormidel ääri ka pole ja astumiseks on nad liiga kaugel üksteisest. Lihtsalt pead hüppama. No ma siis lõpuks hüppasin ja jäin ellu aga mitte kunagi enam ei taha seda uuesti teha! Seina ronimine oli palju toredam aga tookord mu käed niii värisesid juba sellest seiklusrajast ja ma väga palju ei jaksanud ronida.

Võtan praegu otsad kokku. Järgmine nädal on siin Red Bull Flying Bach etendus. See on siis Flying Steps breakdance crew koos ühe balleriiniga Bachi muusika järgi showd tegemas. Ootan juba väga! Ja järgmine nädalavahetus on meil 3 aasta anniversary ka. jei for love :)

paid ja kallid ja hakake pileteid otsima sest meil on ka sügis käes aka alla +40 kraadised ilmad!

p.s. olen ka täiesti tutvustamata jätnud Mel'i. Mel on Barbara väike karvane rotike aka yorkshire terjer. Barbara ja ta abikaasa on puhkusel ja et nad adopteerisid Meli alles kaks kuud tagasi ei tahtnud ta teda kuskile kennelisse panna kolmeks nädalaks. Nii ma siis pakkusin, et hoiame ise teda. Nagunii peame Mate'ga õues käima ja mis see üks väike koer lisaks ära ei ole :) Kirjutan teile Melist mõnipäev pikemalt praegu on over ja out :)