Sri Lanka part 3

Ma pean ikka ühe peatüki veel kirjutama sest niii palju reisi emotsioone ja muidu unustan osa ära. Meil on viimane õhtu Sri Lankal ja kuna ronisime päeval kahe mäe otsa siis veedame õhtu ilusat hotelli nautides.

Agaaa minnes tagasi kus jutt pooleli jäi. Käes on kolmas päev treehouses, kuues päev Sri Lankal ja ühtlasi meie viimane päev lõuna osas otsustasime veeta beach clubis. Galle linnas on väga ilus hotell nimega Lighthouse nii et niisama ranna asemel maksime natukene raha ja vedelesime selle hotelli rannas ja jõime kokteile. Natuke oli see plaan seotud sellega, et Morgan tahtis väga väga jõusaali minna aga meie esimeses valges hotellis ega treehouses muidugi seda võimalust polnud ja Lighthouse hotellis oli gym pakett koos bassu ja ranna kasutusega nii et otsustasime sellest siis juba day tripi teha ja vedelesime mõnuga kella viieni päikest võtta. Õhtuks oli plaan minna sööma Unawatunasse White House.

Jõuluõhtul kui seda esimest rannabaari otsisime sattusime otsingutega ummikusse mis lõppes väikeses dzungli metsatukas kus asus pisike valge maja. Maja omanik oli nii sõbralik ja rääkis hästi inglise keelt ja seletas kus see tänav on mida otsime ja samal ajal kui Morgan temaga vestles tegin mina vigisevaid hääli sest nägin maja ees kassipoegi!!! Onu rääkis et neil on kokku 10 kassi ja kaks koera ja lehm. Mina küsisin millal me võime külla tulla :D Tuli välja, et neil on majas ka kaks külalistetuba mida nad välja rendivad ja õhtusöögile saab ka väikse raha eest tulla. Me võtsime ta numbri ja tol  kuuendal päeval helistasime ja ütlesime et tuleksime sööma palun. Sinna jõudes istusime maja ees lauda. Olime too õhtu ainsad õhtusöögi külalised. White Houses elas 3 inimest- ema oma täiskasvanud poja  ja tütrega. Kõik käisid istusid meiega kordamööda lauda ja rääkisid lugusid.  Ema ja tütar tegid süüa ja laud oli karridest lookas ja kõik imehea. Riisi kausis oli lusika asemel väike alustaldrik millega süüa tõsta ja kuni sööki ootasime toodi mulle toast kassipoeg kellega mängida : “ Here I bring you this” täiesti täiuslik õhtu :) 

 Kui meil söök söödud sai tuli itaalia paar, kes nende juures tuba üürib koju. Neil oli kaasas pudel kohalikku rummi ja istusime nende ja sri lanka perekonnaga tunnikese veel rummi juua ja juttu rääkida. Peretütar näitas mulle nii paljusid kasse kui kodus oli ja koeri muidugi ka. Lemmik oli et kuna maja nimi on White House siis nad panid koerale sama nime kui Obama koera nimi- Bo! :D nii geniaalne ju!

Järgmine hommik pakkisime kodinad kokku ja sõitsime 3 tundi meie järgmisesse sihtpaika. Tissa järve ääres asuv Safari hotell.

 Põnev oli läbi erinevate külade sõita. Ainuke mitmerealine tee on lennujaamas lõunasse Galle linna igalpool mujal on ühesuunaline külatee. Aga autod ja tuk tukid ja bussid ja kaubikud ja mootorrattad sõidavad kõik umbes neljas reas, üsna suvakalt. Ma ei saa üldse vaadata sest mul koguaeg jõnksatab südame alt läbi nii hull süsteemitu liiklus. Ja kõige kiiremini vast sõidetakse 70 kilti tunnis sest teed on nii halvad..maksimaalselt 80 aga no Tilak ei ole väga sõber gaasipedaaliga nii et jah..aeeeeeglaselt läheb see asi. Tegime hotellis kiire lõuna ja kell 2 tuli Safari jeep järgi, et sõita Yala rahvusparki safarile. Yala rahvuspark on Sri Lanka suurim ja seal elab üle 40 liigi loomi ja üle 40 liigi roomajaid ja krokodille- suurimad loomadest  on  wild water buffalo,Sri Lanka elevat ja leopard. Leoparde on kokku pargis 35 ja et ühte neist näha peab olema üsna lucky. Meil seekord ei õnnestunud aga nägime palju water buffalosid ja erinevaid hirvi, elevante ja ahve ja krokodille ja väga suurt varaani ja lugematul hulgal imelike ja ilusaid linde edevate suurte paabulindudega ees otsas. Kokku olime safaril 3,5h ja kuigi meie giid oli üsna pika näoga et ta meile leopardi ei saanud näidata (sest just kaks päeva ennem seda oli leopardi mama koos pojaga ennast kuskil kivi peal kaugelt imetleda lasknud) siis meil ei olnud sellest üldse kurb. Imeilus metsik Sri lanka loodus..tõesti ahhetama panev.

Õhtuks olime üliväsinud ja kustusime kiirelt magama. Järgmise päev plaan oli pool päeva bassu ääres vedeleda ja päikest võtta ja siis lähedal asuva mäe otsa hindu templit vaatama ronida. Morgan on mul suur entukas ja käis veel jooksmas sest tal üks võistlus tulemas jaanuaris kus on palju joosta vaja mina olin totaalne laisk ja lugesin raamatut terve aja. Lõunaks sõime kümnes kord riisi ja karrit ühes tee äärses putkas mida Tilak soovitas ja siis sõidutas ta meid mäe juure. Turvamees teatas, et kell on 5min pärast neli ja peale nelja ta ei tohi enam kedagi üles lasta aga Tilak rääkis ta ära ja võisime ronima hakata. Aaaahhhhh sel oli ju niiiiii palju ahve ja nad olid kõik nii ülbed. Ma vihkan ahve! Eelkõige on see seotud meie tai seiklustega (sellest saab lugeda siit blogist kuskil tai kirjelduses paar aastat tagasi) Nii et ma väga kardan neid ja ma arvan et nad saavad aru et ma kardan. Igatahes pigistasin käes oma veepudelit ja kõigest väest püüdsin Morgani tempos püsida. Õnneks me polnud ainsad kes üles teel sest kell 5 algas hindu templis tseremoonia ja mõned hilised minejad ronisid koos meiega. Meie tseremoonia ajal templisse tikkuma ei hakanud kui üles jõudsime vaatasime ringi ja tõmbasime hinge ja tulime alla tagasi. Alla tulles olid ahvid veel ülbemaks läinud ja vedelesid trepi peal ees koguaeg ja mina ainult piiksusin et ma ei julgeeee mööööda minnaaaa. Ja ega Morgan ka nende fänn pole nii, et vahepeal ootasime 10min kui üks suuremat sorti loll ahv keset treppi meile hambaid näitas ja ennast liigutada ei suvatsenud. Lõpuks Morgan viskas tema poole kivi siis ta niimoodi pool loivates tõmbas puu otsa ja me jooksime mööda. Fuhhhh mulle meeldivad igasugused loomad aga ahvid on vastikud!

Ma praegu pean lõpetama sest õhtusöögi aeg on käes aga hea meel et natuke kaugemale jõudsin oma reisikirjeldustega.  Varsti jälle.