New York

Oleme nüüd kodus tagasi ja suuremad segadused on likvideeritud (nagu näiteks koer, kes oli pesemata ja kammimata neli nädalat jne) Oktoober on see aasta kuidagi eriti helde, nii et kaks rannapäevagi juba kirjas. See vist ongi peaaegu, et mu lemmikkuu hispaanias. Õhtud on jahedad ja värsked,magada pole palav aga samas päevad on 25-27kraadi. Aga mitte sellest ma ei tahtnud ju rääkida..

Morgan sai reedel töölt varem ära nii, et kell 13 hakkasime juba New Yorgi poole sõitma. Ma vist ei maininud teile varem, et otsustasime autoga minna? Sest Morganil oli töölt auto ja bens maksti ka kinni lisaks ütleks tark google meile, et sõit peaks olema ainult 6,5h (mitte arvestades aega piiril muidugi). Tegime mõlemad netis oma ESTA numbrid ära ja väga ei muretsenud. Kahjuks oli too päev Montreali downtownis mingi festival ja kuna valisime linnast välja saamiseks vale tee istusime ummikus tund aega..nii venis meie tee minnes ligi 8 tunniseks. Usa piir on linnale küll väga lähedal..võibolla 2,5 tundi kuni jõudsime uhke United States of America putkadeni. Naeratav usa tollionu võttis meie passid ja küsis kas me oleme usa kodanikud..ei vastas morgan..estonia ja sweden. Ja usa tollionu tõestas taaskord paljuräägitud fakti, et ameeriklased ei tea geograafiast midagi ja on selle üle veel uhked ka. Tollionu: Estonia? Seriously? I thought that was a made up country? Mina: Eeee..hehehe (üritan mitta välja näidata, et ma arvan et ta on loll) no no its real..tollionu: Unbelievable I was sure it doesnt exist ??!! (et siis kordan ikka mitu korda kui loll ma olen) Mina:(ikka veel feik naeratades) well yeah its between finland and blablabla... (Samal ajal Morganit näpistades, sest ma näen ta näost juba kuidas ta tahab sellele onule midagi hästi sarkastilist öelda..hiljem selgus, et ta tahtis öelda, et yeah well..geography is a WONDERFUL subject in school! ) Õnneks Morgan ikka taltsutas ennast, sest seda jama veel oleks vaja old, et me üle piiri ei saa sest ameeriklane, kellel on võim meid keelata, et tea kus eesti asub. Igatahes feik naeratasime siis edasi ja kui onu passi tagasi andis siis ikka veel vangutas pead nagu ma oleks eesti välja mõelnud ja teatas..et well you are certainly the first estonian i have ever met.. ja lasi meid minna..ohh..üks samm lähemal..sis pidime tollimajas veel mingi paberi täitma, mis läks õnneks ruttu ja olimegi teel jälle. Sõit ise on läbi hästi ilusa looduse aga no kui aus olla siis ma magasin ikka pool aega nagu alati kui autoga kuhugi lähema..the beauty of not having your driving license :D

Õhtul jõudsime imelisse New Yorki (ma pole ise seal nüüd umbes 6 aastat käinud aga Morgan polnud kunagi, nii et olin topelt ärevuses tema pärast) panime auto parkimismajja ära ja otsisime üles Kaire sõbranna korteri. Kaire ja Arturo olid Kaire sõbranna korteris kohe Union Square lähedal ja meil vedas nii, et elutoas käis isegi diivan lahti ja saime nii supermõnusalt oma kaks ööd seal olla..Kuna kell polnud veel väga öö siis otsustasime ennast ikkagi veel sööma ja ühele õllele jalutada. Vihma sadas, nii et kohavalik jäi sinna Union Square lähedusse.


Vara magama, et vara tõusta ja oma lemmiklinna päevast kõik võtta. Hommikusöögi ajaks päike paistis nii, et ainuõige variant tundus õues süüa ja siis linna avastama minna:





Kuna meie Kairega tahtsime ikka natuke shopata siis esimese poole päevast käisime eraldi. Morgan oma rada pidi world trade center memorial parki vaatamas ja meie Kairega suures DSW kingapoes shoppamas. Kuna peale shoppingut oli Morgan ikka kuskil täitsa linna teises otsas jalutasime meie Kairega meatpackingusse lõunatama ja proseccot jooma..




Kes New Yorgis käinud on vast teab, et ega seal ei peagi väga midagi tegema koguaeg sest lihtsalt jalutada ja linna energiat ja tunnet nautida on nii hea..Kaire väsis loomulikult ära selleks ajaks juba, nii et läksime koju. Kõik teised tahtsid lõunauinakut teha mina aga ei raatsinud oma aega unele raisata ja läksin veel üksi mööda 5th ave jalutama ja Union Squari parki istuma.
Õhtul olid meil Morganiga piletid ühele showle..Fuerza Bruta..see on nagu vaatemängu ja muusika ja emotsioonide põhine show, mida on väga raske kirjeldada aga ma olin täiesti lummatud



see oli üks mu lemmik stseene..kuigi kuskilt videost seda näha ei ole üldse õige. Aga kui kedagi huvitab siis youtubes on klippe üleval ja saate aimu, mis see oli. Me igatahes olime üsna vaimustatud Morganiga.
Edasi võtsime takso et saada kokku Kaire ja Arturo ja veel ühe Kaire sõbraga ja istusime poole ööni mõnusas restos..




p.s. täiesti teisel teemal korraks. Käisin just tänaval Morganile ta rahakotti viimas ja Mate tuli kaasa ja kui me Mate'ga kuskile lähme siis on vaja Sebastianil ka härga täis julge olla ja kaasa tulla (üksi ta ei lähe maja eest kaugemale) nii me kolmekesi istusime ja ootasime Morganit kui üks Soome paar tuli küsima kas ta tohib Sebastianist pilti teha sest temal oli ka kunagi tääpppselt samasugune kass nimega Pekka :D nunnuuu!

Teate ma lähen natuke tegelen pesupesemise ja koristamisega ja kirjutan hiljem teile veel New Yorgist eks..kallid!

uued pildid

no ei tule seda tunnet peale, et hakkaks pilte väiksemaks tegema blogi jaoks ja new yorgi nädalavahetusest kirjutama. Pealegi on veel ainult kaks päeva jäänud linna nautida ja pühapäeval asume hispaania poole teele. Kohe läheb külaliste vastuvõtuks kui koju jõuame..Morgani isa ja vanaema ja isa naine ja naise teismeline tütar tulevad 5 päevaks külla. Aga aga mu telefonis on terve rodu pilte Montreali päevadest, mida te näinud pole..nii et hakkame peale..

Kohe downtownis asub Montreali vanima ülikooli McGill campus. Kool sai see aasta 190, mis tähedab, et hooned on vanad ja ägedad. Mulle meenutasid kõik majad Disney losse.









Veel käisime Mount Royali pargis jalutamas ja kõndisime mäe otsa vaateplatvormile downtowni vaateid imetlema:







ja mäest alla jalutades sain ikka emale ka traditsioonilise pildi ära teha (emme keegi mängida ei osanud muidugi) :


Edasi tulevad pildid üleeilsest kui sain kokku Cynthiaga. Nad elavad Atwateri linnaosas, see sama kuhu me tahaks kolida. Jalutasime ringi ja ta näitas mulle mõnusaid kohvikuid ja parke ja turgu. Nende kahekordsest terassiga korterist ma seekord pilte ei teind aga no mõelge milline nende maamaja oli ja võite ise arvata kas korter on äge või on äge!













Eileeee käisin ma esimest korda elus jäähokit vaatamas! Suur areen oli rahvast täis aga kanada meeskord mängis eriti halvasti kahjuks. Igatahes pean ütlema, et ma polnud kunagi ennem mõelnud kui raske mäng see on..nii suured mehed ja nii väiksed väravad ja litter ja uisud veel ju ja kõik jutud. No kolmandaks poolajaks hakkas mul natuke igav sest keegi ei skoorinud väravaid enam aga uus kogemus kirjas. Morganil on suur plaan, et peame hakkama hokit fännama kui siin elame nii, et algus on tehtud :D

Vieux-Montréal (ma olen nii prantsusepärane eksole)

ma tean ma tean, et tegelikult peaks tulema New Yorgi postitus aga mul praegu pole aega nii pikalt muljetada ja mitu päeva juba möödas viimasest sissekandest. Nii, et teeme praegu ühe lühema Montreali jutu veel ja homme kirjutan ja panen pilte ameerika maalt..

Eelmine nädal käisime Montreali vanalinnas, mis on niiii äge ja raudselt üks mu lemmik linnaosasid. Et sinna jõuda jalutasime läbi China towni, mis on tegelikult pisike.. ainult kaks tänavat aga kohe kui väravatest läbi astusime märkasime ühel ajal, et lõhnab küll nagu Macau.







15min veel jalutada ja jõudsime pisikesse vanalinna ossa..munakivi tänavad..lõputu rodu imeilusaid hubaseid restorane (kalleid ka muidugi) suurte akende ja kaminatega. Isegi kujutasin ette, et talvel võib väike muinasjutumaa olla. Üks tänav on ägedad galeriid ja tänavakunstnikud. Jalutasime edasitagasi ja piilusime akendest sisse ja leidsime ühe mõnusa india restorani ka. Seal oleks äge elada aga koera koha pealt väga ebamugav sest kuskil pole teda jooksma lasta..nii et kuigi kukkusime netist vanalinna korterid otsima, pidime ikkagi ümber mõtlema..














Aga tegelikult leidsime juba rajooni kuhu tahaks elama minna..Atwater on 15min jalutuskäigu kaugusel downtownist ja kohe ilusa laia kanali ääres. Majad on kõik vanad korda tehtud tehasehooned suuuuuurte akende ja telliskivi seinte ja vanade taladega laes ja värske kraami turg kohe kõige keskel. Paljud on ägedad lofti tüüpi ilma vaheseinteta suured korterid, kus oleks koera ja kassiga ka ruumi olla. Paar lahedat varianti leidsime, kus loomad ka lubatud olid aga no ega ennem kui jaanuar hakkab kätte jõudma ei saa midagi kindlalt rääkida. Oleme rohkem kui excited kui saaks seal elada, sest majade ümber on laiad muruplatsid ja park ja kui seal jalutamas käisime nägime palju inimesi koertega. Nii nüüd ma lähen otsin õmbleja sest leidsin new yorgist maailma mõnusad uued teksad aga oleks vaja natuke lühemaks need teha.

homseni! kallistan!

Õunafarm!

Pühapäeval oli niiiii ilus ja päikseline ilm, et käisime looduses jalutamas ja pärast lähedal asuvas õunafarmis (tegelt ka kas keegi teab palun, kuidas nimetada eesti keeles apple orchard?) lõunal. Farm oli niiii rahvast täis ja minu meelest oli eriti naljakas, et üks väike rong käis ringsõidul mööda farmi. Nagu õunte disneyland, et sõidad vagunis, mis on traktori taha kinnitatud ja vaatad, kuidas ja kus õunad kasvavad. Kui järjekorda poleks olnud siis me oleks ka vist õunamaailma avastama läind aga selle asemel jõime kohalikku õuna siidrit ja sõime õuna-maasika pannkooke.. eriti armas pood oli ka. Ostsime värske õuna-kaneeli piruka kaasa ja see oli loooomulikult imehea! Eriti tore, et inimestele antakse kott ja võid ise minna jalutama mööda suuuuri aedu ja valida milliseid õunu sa tahad ja lõpuks maksta veerand poe hinnast..

mul ei ole siin ju maalapse riideid kaasa, nii et sain laenuks sellise kauni õlakutega kapsuni:


lapsed tagaistmel reas:








õuna disneylandi rong:




Oleme Cynthiaga väga valmis pannkookideks:






ja lõpetuseks kaks kõrvitsat:

Martinville, Quebec

Nüüd tuleb eriti pildi rohkem postitus sest Andrew ja Cynthia maamajas oli lihtsalt niii palju pildistada ja ma ei raatsi midagi välja jätta. Andrew on siis Morgani boss, kellega ta juba Macaus koos töötas ja nüüd siis ka Cirque jaoks ja Cynthia on kunagine balletti ja moderni tantsija ja praegu töötab Crique jaoks koreograafina. Martinville on väike linn umbes 2,5h Montrealist väljas ja oma maja ostsid nad 7 aastat tagasi. Maja ise on muidugi uskumatu. Alustame sellest, et see on 109 aastat vana ja asub täpselt linnakese kiriku kõrval ehk siis need 102 aastat mis Andrew ja Cynthia seda ei omanud..elas majas tolleaegne preester. Pluss maja alumine korrus oli algselt kõik üks suur ruum köögiga, kus siis kunagi peeti linna tähtsamate ninade kogunemisi ja toidetid väeteid jne jne. Majas on 7 magamistuba (!!) pluss terve alumine korrus söögitoa, elutoa ja maailma hubase köögiga. Kogu maa, mis neile ümber maja kuulub on aga eriti äge..lisaks korda tehtud aiale on neil veel aia "metsik" osa, kus kasvab kohe päris oma metsatukk ja saab seeni korjata ja teises nurgas veel väike aed, kus nad juurvilju kasvatavad. Ausalt terve esimese päeva käisin fotokaga ringi ja ainult ohkasin kui amazing kõik on.. Cynthia vanaisa oli väga rikas mees prantsusmaal ja kui ta suri siis jäi tema kolmekordne maja, mis oli täis ainult kõige kallimat antiiki ja disani lastelastele. Sellepärast on Cynthial ka täiesti originaal vanu imelisi mööbli esemeid ja see maja on nii suur, et iganurga peal jätkub avastamist. Mis seal ikka hakkan piltidega peale:

elutuba:


vana orel oli majas olemas kui nad sisse kolisid:


vaade elutoas söögituppa:


söögituba:


järgmised on kõik erinevate nurkade alt köögi pildid:








koridoris oli üks eriti ilusti sätitud raamaturiiul:


Nüüd jõuame teisele korrusele, kus on magamistoad:










emme vaaata, mis seinas oli!




Cynthia kogub vintage ajakirju ja tal on maksimaaaalne kogu 50date ja 60date Elle ajakirju, millest osa oli raamitud:


Oleme tagasi all korrusel ja see on köögi kõrval asuv veranda:



Nii nüüd siis tulevad õue vaated ja aed:





tegelane peenralt:


ja see siis isiklik metsatukk:


kus sees asub selline pesa (mis praegu oli küll maha võetud sest ilmad on külmaks minemas):




Õhtul tegime lõket ja imetlesime järve:




Sellest kuidas me pühapäeval õuna farmis käisime teen vist eraldi posituse sest ka ju põhiliselt pildid ja pikaks hakkab kiskuma see postitus..

See on üks ekstra nunspel preili nimega Sid:


Üks asi veel ennem kui lõpetan. Kui õhtul magama hakkasime minema siis ütlesin Morganile, et olen kiiinnndel, et selles majas peab kummitama sest see on lihtsalt idaalne maja selleks..palju tühje tube, palju vana mööblit ja palju natuke õudset ajalugu (sest no kuulge 100 aastat tagasi ja preestrid..õudusfilmi materjal ju) ja Morgan, kes hakkab kohe kartma muidugi riidles ja ütles, et ta ajab mind öösel üles kui vetsu on vaja sest minu süü, et ta nüüd mõtleb sellele. Igatahes hommikul hakkasin sellest Cynthiaga rääkima ja no loomulikult mul oligi õigus..et teinekord kui nad kodust ära lähevad panevad teleka kinni ja poest tagasi tulles telekas mängib..ja mis veeeel hullem..nende eelmine koer oli 80kilone suuuur njuufa kes alati maru rahulik..ja ühel päeval lihtsalt poole unepealt hüppas püsti ja hakkas lakke vahtima üksisilmi..vahtis umbes 15min järjest ja ära ei tuld kui kutsuti ja siis järsku jooksis kõigest väest õue ja keeldus nädal aega esikust edasi tulema..huhuuuuu..niiii põneeev ju! ja üks äge asi veel, millest ma kahjuks pilte ei teind oli see, et kui nad renoveerima hakkasid leidsid igaltpoole kappidest ja liistude alt vanu vanu pühakute pilte..Cynthia jättis need igaksjuhuks kõik alles omale kohale.

nii nüüd ma natuke tegelen muude asjadega nagu näiteks keset tuba tantsimisega sest just saime kindlaks, et lähme nädalavahetuseks New Yorki !! jeeeeeee