Mida päev lähemale novembrile ja F1'le seda kiiremini kaovad nädalad kuhugi. Ma ei saa arugi kuidas see september kadus ja mismoodi mul ainult kuu on jäänud, et kõik korda ajada. Igatahes käib elu töö rütmis aga ilmad lähevad järjest mõnusamaks nii, et nädalavahetusel ikka proovima bassu ääres vedeleda või midagi muud toredat õues teha.
Midagi maru põnevat polegi juhtunud peale tööd käin joogas või crossfitis ja võibolla veame ennast Morganiga kinno. Seoses sellise tempoga pole ka liiga palju asju blogisse kirjutada. No välja arvatud see, et meil on uus kass..huhuhuuu..ma läbi arvuti ekraani ja kõigi nende merede ja maade, mis mind eestis lahutavad, tunnen oma ema pilku ja etteheitvat häält..palun vabandust ema ma tean et sa arvad et me oleme täiesti lollakad :D
Igatahes praegu ametlikult oleme ainult kasupere sest kiisu oli nii väike, et teda varjupaika või kuskile, kus on palju kasse ei saanud viia ennem kui ta kosub ja vaktsiinid saab jne. Nimeks panime talle Zulu ja ta on hullumeelne väike nahkhiir. Kohalik kasside vabatahtlike organisatsioon aitab meil talle kodu leida kui me peaksime seda tahtma. Leppisime Morganiga kokku, et vaatame kui meile tundub, et on liiga palju loomaaeda siis umbes 3 nädalapärast saab ta up for adoption panna. Praegu Yallale käib ta ikka veel täiega närvidele ja ta susiseb ja kahiseb aga Zulu puuduvad igasugused kassikombed või ta lihtsalt ei tea mis susisemine tähendab ja ta ikka hüppab nurga tagant Yallale selga ja pähe ja proovib ta saba rünnata ja siis Yalla saab kreepsu ja jookseb kapi otsa või kuskile ära. Mate'i Zulu ei kartnud algusest peale täiega kohe pani käpaga näkku ja hüpas talle sabasse kinni ja tegi sõitu jne. Võtame päev korraga ja küll Yalla ka varsti aru saab, et susisemine ja käpaga vehkimine on täiesti mõtetu ja ei toimi antud kassilapsega üldse.
Ahsoo ja seoses sellega on üks natuke naljakas jutt ka. Meil käib nimelt üks tore filipiina koristaja kord nädalas juba umbes 6 kuud. Meie ise kodus ei ole nii, et ta on harjunud Mate'i ja Yallaga ja algusest peale sellepärast tema saigi palgatud, et ta ei karda loomi ( nii paljud siin kardavad). Lihtsalt, et ta ei ehmataks saatsin talle eile hommikul sõnumi: et kui sa tuled siis ole uksega ettevaatlik. Meil elab uus väike kassipoeg ja ta proovib vahel uksest välja joosta. Ja et vabandust kui ta ei lase sul alguses koristada sest ta tahab kindasti kõigega mängida, mida sa liigutad.
Ausalt ma ei osanud oodata seda vastust mis tuli:
"Ah, Ok! Is She very small maam laura because I'm scared of very small cat. hehehe"
??!!!!
mina saatsin vastu: "hahaha. She is very small only 8 weeks old. What are you scared of? If you are very scared you can take a bit of food and she will follow you to the bathroom. You can close her there until you clean"
Vastus: "huuhhuhuu.. is her eyes open because i'm very scared i dont know why? But I'll try to see,hehehe"
mina hakkasin täieliku segadusse sattuma..pole elusees kuulnud, et inimene ei karda mitte kasse aga ainult kassipoegi..ja mida väiksem seda hirmsam???!!! what! Vastasin: "hahaha. Her eyes are open and she runs around trying to play. She is just like a normal cat only smaller in size and she wants to play. You know what. For today I can put her into the bathroom. you can finish everything else and just let her out when you need to clean the bathroom last. Ok?!"
Vastus: "hehehe..no worries if Im not scared of that small cat I will open the door so that she can play while i'm cleaning, thanks"
Mõtlesin et davaj äkki ikka on normaalne.. sest misasja on karta Zulust kui ta saab üksi hakkama koera ja kassiga siia maani..
Olin veidike aega tööl olnud ja tuli sõnum: "Hi maam laura. OH MY GOD you know what? I finished all cleaning then i open your room door and the bathroom then the cat running on me im very scared!"
suures paanikas ta saatis seda sõnumit mulle järjest 3 korda!!
kõlab nagu 7 nädalane Zulu oleks ta kõri läbi hakanud närvima onju?! ma ei suutnud muud teha kui naerda kõva häälega..misasjaaaa ta kardab niiiii väga? natuke nagu oli kahju tast aga sama oli et WTF ka..
Kirjutasin talle: Sorry! But she is not gonna hurt you she just wants to play. You can just leave her in the living room ok?
Vastus: " Yes, Im done maam Laura, sorry Im very scared of a little cat, I dont want to see her anymore, hahaha..nextweek please put again in the bathroom please"
Siis mul lõpuks viskas üle sest et midaasja.. selline paanika ka ei saa olla ju: " Ok! Thanks! She is gonna live with us and is gonna be small for a while so we have to talk about it. I can leave her in the bathroom next week but I cant do that every week until she is big. If you are too scared we might have to find someone else to clean for a while. I will try to be home next week when you come so we can talk. Thanks!"
Sellepeale ta muidugi oli et eiiiii noo ma ei taha tööd kaotada jne. Et järgmine nädal proovin kodus olla ja vaatan kuii väga ta teda kardab kui ta ei julge isegi puudutada seda kassi vms või äkki ta kardab nii väga, et proovib uksed jube kiiresti kinni tõmmata enda järgi siis Zulu võib sinna vahele jääda jne. Niii naljakas ja napakas ju! Niii väga kardab väikseid kasse? pole elusees kohanud kedagi, kes suuri kasse ei karda üldse aga kassipoegi kardab! Kas teie teate kedagi sellist?
Igatahes siin siis pilt kõrilõikaja "filipiinode suurim õudusunenägu" Zulust:
Midagi maru põnevat polegi juhtunud peale tööd käin joogas või crossfitis ja võibolla veame ennast Morganiga kinno. Seoses sellise tempoga pole ka liiga palju asju blogisse kirjutada. No välja arvatud see, et meil on uus kass..huhuhuuu..ma läbi arvuti ekraani ja kõigi nende merede ja maade, mis mind eestis lahutavad, tunnen oma ema pilku ja etteheitvat häält..palun vabandust ema ma tean et sa arvad et me oleme täiesti lollakad :D
Igatahes praegu ametlikult oleme ainult kasupere sest kiisu oli nii väike, et teda varjupaika või kuskile, kus on palju kasse ei saanud viia ennem kui ta kosub ja vaktsiinid saab jne. Nimeks panime talle Zulu ja ta on hullumeelne väike nahkhiir. Kohalik kasside vabatahtlike organisatsioon aitab meil talle kodu leida kui me peaksime seda tahtma. Leppisime Morganiga kokku, et vaatame kui meile tundub, et on liiga palju loomaaeda siis umbes 3 nädalapärast saab ta up for adoption panna. Praegu Yallale käib ta ikka veel täiega närvidele ja ta susiseb ja kahiseb aga Zulu puuduvad igasugused kassikombed või ta lihtsalt ei tea mis susisemine tähendab ja ta ikka hüppab nurga tagant Yallale selga ja pähe ja proovib ta saba rünnata ja siis Yalla saab kreepsu ja jookseb kapi otsa või kuskile ära. Mate'i Zulu ei kartnud algusest peale täiega kohe pani käpaga näkku ja hüpas talle sabasse kinni ja tegi sõitu jne. Võtame päev korraga ja küll Yalla ka varsti aru saab, et susisemine ja käpaga vehkimine on täiesti mõtetu ja ei toimi antud kassilapsega üldse.
Ahsoo ja seoses sellega on üks natuke naljakas jutt ka. Meil käib nimelt üks tore filipiina koristaja kord nädalas juba umbes 6 kuud. Meie ise kodus ei ole nii, et ta on harjunud Mate'i ja Yallaga ja algusest peale sellepärast tema saigi palgatud, et ta ei karda loomi ( nii paljud siin kardavad). Lihtsalt, et ta ei ehmataks saatsin talle eile hommikul sõnumi: et kui sa tuled siis ole uksega ettevaatlik. Meil elab uus väike kassipoeg ja ta proovib vahel uksest välja joosta. Ja et vabandust kui ta ei lase sul alguses koristada sest ta tahab kindasti kõigega mängida, mida sa liigutad.
Ausalt ma ei osanud oodata seda vastust mis tuli:
"Ah, Ok! Is She very small maam laura because I'm scared of very small cat. hehehe"
??!!!!
mina saatsin vastu: "hahaha. She is very small only 8 weeks old. What are you scared of? If you are very scared you can take a bit of food and she will follow you to the bathroom. You can close her there until you clean"
Vastus: "huuhhuhuu.. is her eyes open because i'm very scared i dont know why? But I'll try to see,hehehe"
mina hakkasin täieliku segadusse sattuma..pole elusees kuulnud, et inimene ei karda mitte kasse aga ainult kassipoegi..ja mida väiksem seda hirmsam???!!! what! Vastasin: "hahaha. Her eyes are open and she runs around trying to play. She is just like a normal cat only smaller in size and she wants to play. You know what. For today I can put her into the bathroom. you can finish everything else and just let her out when you need to clean the bathroom last. Ok?!"
Vastus: "hehehe..no worries if Im not scared of that small cat I will open the door so that she can play while i'm cleaning, thanks"
Mõtlesin et davaj äkki ikka on normaalne.. sest misasja on karta Zulust kui ta saab üksi hakkama koera ja kassiga siia maani..
Olin veidike aega tööl olnud ja tuli sõnum: "Hi maam laura. OH MY GOD you know what? I finished all cleaning then i open your room door and the bathroom then the cat running on me im very scared!"
suures paanikas ta saatis seda sõnumit mulle järjest 3 korda!!
kõlab nagu 7 nädalane Zulu oleks ta kõri läbi hakanud närvima onju?! ma ei suutnud muud teha kui naerda kõva häälega..misasjaaaa ta kardab niiiii väga? natuke nagu oli kahju tast aga sama oli et WTF ka..
Kirjutasin talle: Sorry! But she is not gonna hurt you she just wants to play. You can just leave her in the living room ok?
Vastus: " Yes, Im done maam Laura, sorry Im very scared of a little cat, I dont want to see her anymore, hahaha..nextweek please put again in the bathroom please"
Siis mul lõpuks viskas üle sest et midaasja.. selline paanika ka ei saa olla ju: " Ok! Thanks! She is gonna live with us and is gonna be small for a while so we have to talk about it. I can leave her in the bathroom next week but I cant do that every week until she is big. If you are too scared we might have to find someone else to clean for a while. I will try to be home next week when you come so we can talk. Thanks!"
Sellepeale ta muidugi oli et eiiiii noo ma ei taha tööd kaotada jne. Et järgmine nädal proovin kodus olla ja vaatan kuii väga ta teda kardab kui ta ei julge isegi puudutada seda kassi vms või äkki ta kardab nii väga, et proovib uksed jube kiiresti kinni tõmmata enda järgi siis Zulu võib sinna vahele jääda jne. Niii naljakas ja napakas ju! Niii väga kardab väikseid kasse? pole elusees kohanud kedagi, kes suuri kasse ei karda üldse aga kassipoegi kardab! Kas teie teate kedagi sellist?
Igatahes siin siis pilt kõrilõikaja "filipiinode suurim õudusunenägu" Zulust:
5 comments:
:D see on ikka veel nii naljakas :D
Filipiinlased ei pea kasse ega koeri lemmikloomadena, kohtlevad neid nagu rämpsu. Eriti kasse. Väga õudne vaatepilt on seal kohapeal. Pooled karvad maha kukkunud ja kohalikud viskavad kiviga kui loom ette jääb...
:D :D :D niii naljakas oli :D sõin ben&jerry's jäätist ja naersin kõva häälega su jutu peale :D :D
see on tõesti uskumatu, et kuidas ta saab karta kassipoega, kassi ei karda aga väike kass on niiiii õudne :D ma saaks pigem vastupidi aru, kassipojad on niiiiii armsad ju :) eks see kultuuriline taust ole jah mis nii erinevad arusaamad sisse toob. Su vabandus emale oli ka nii naljakas :)
ma arvan, et sa peaks veel rohkem loomi votma, sest kui sa ainult ühe aastas võtad siis ei saa ju sada täis kunagi:)
Ohh, kui saaks võtaks selle mürakaru endale. Ta näeb nii nunnnu välja. Silmad nagu tõllarattad maailma uudistamas :DDDD
Post a Comment