Just praegu võtsin vastu otsuse hakata jälle tublisti blogima. Eesmärgiks kord nädalas postitusi teha..seegi oleks juba praeguse kord kuus kirjutamisega võrreldes ju suur edusamm eks?
Puhkus oli IMELINE! Ja pean ausalt tunnistama, et ei mäletagi, millal viimati niii kahju oli Eestist ära minna. Alati on natuke kahju aga seekord lausa ei tahtnud minna kuskile veel. Eks omajagu on selles süüdi siinne kuumus, mis suve nautimise võimatuks teeb. Seda enam oli Eesti võibolla pisut vihmane aga armas suvi niii suurt rõõmu tegev. Teiseks põhjuseks on kindlasti, et seekordne külaskäik oli nii armastust täis..alates kalli Heleni tüdrukuteõhtust ja seejärel kohe ka tema ja Reigo pulmast (mitte miski ei saa sõnadesse panna kui õnnelik ma olen, et sain jagada selliseid hetki nagu tema pulmakleidi selga aitamine ja autoga kiriku poole sõitmine, kus ootas tema kohe-varsti-abikaasa) kuni Kaire surprise külastuse ja oma imeliste õdede ja emaga hing-kinni-naermiseni . Sinna vahele veel maaailma naljakad tantsuproovid õhtuti, et Heleni pulmas tehtud üllatust ette valmistada ja vanalinn ja Kadriorg ja ja ja... Ühesõnaga natuke on seekord kurbus hinges ja igatsen kõiki eriti eriti palju!
Oleksin tegelikult võinud veel nädala kauemaks jääda aga ei tahtnud Morganit üksi siin asju korraldama sundida. Sest temal läks 7 päeva nädalas töö lahti alates kella 8 hommikul järgmine päev peale maandumist. Meil aga on ju väike miniloomaaed, kes oli vaja linnapealt kokku korjata ja pealegi igatsesin oma must-valget maffiat väga. Nii hea, et nad siin ootamas olid muidu oleks tagasitulek veel kurvem olnud. Nüüd aga ei jõudnud ära oodata, millal juba Mate ja Yallat väntsutada saab. Need kaks muidugi on ka väga õnnelikud, et terve nädala kodus olen olnud ja istuvad mul praktiliselt peas päevad otsa, et kontrollida ega ma kuskile ei lähe jälle. Töö poole pealt oli minul aga eriliselt hea ja relax sisseelamise nädal kuna boss on praegu NYC ära ja teha oli vaja ainult mõned üksikud nimekirjad ja paar meili. Olen kodus koristanud ja sättinud ja loomadega mänginud ja süüa teinud.
Kui eelmises postituses ütlesin, et organism hakkab selle kuumuse ja niiskusega harjuma siis 2 nädalat Eestis kustutas igasugused harjumused. Praegu on täielik õudus õues olla. Keha sai tagasi tulles shoki ja pea hakkab kohe ringi käima. Tänaseks juba veidi vähem aga alguses paar päeva oli eriti vastik. Nad siin räägivad et tipp kuumus (need +50 kraadised päevad) on möödas ja nüüd väga vaikselt aga siiski temperatuur langeb. Hetkel on +42 õues. August ja september pidi olema peaaegu sama kuumad aga niiskus kaob ja see pidi talutavam olema. No eks näis. Hetkel proovin tublisti vett juua ja õues olemised Mate'ga jalutamisega limiteerida. Aa ja siis on meil siin ju veel holy month ehk Ramadaan. Mis tähendab meie jaoks ennekõike seda, et avalikus kohas ei tohi mitte midagi süüa ega JUUA alates päikese tõusust kuni loojanguni. Iftar ehk loojangule järgnev aeg kui kõik söögiorgiaid pidama hakkavad on 19:15. Siis alles tehakse kohvikud ja baarid ja restod lahti muul ajal saab neist ainult kaasa osta ja siis kuskil peidus süüa. See, et ma oma alati kotis olevast veepudelist igalpool rüübata ei saa on küll häiriv ja kipun unustama ka. Kuum on ju! Siiani pole keegi riidlema tulnud aga tegelikult pidid vist päris kopsakad trahvid olema. Ma meelega kuskil ei vehi sellega loomulikult aga paar korda olen unustanud ja joonud. Morgani offices mitu inimest paastuvad ja ta saadab mulle päeval pilte vihastest, mossis, näljastest inimestest arvutite taga töötamas :D
Üks asi aga on lausa imeline,see et Ramadaaniga koos käivad ka lühendatud tööpäevad. Mõnes kontris saab koju juba 14:30. Morgani tööpäev lõppeb nüüd tavapärase 18:00 asemel kell 15:40-16:00 ja seegi on suur erinevus. Nii mõnus on, et ta jõuab varem koju ja pole nii surmväsinud.
Ma ei teagi, millest teile veel kirjutada. Olen Teresaga hänginud kaks korda. Ühekorra viisin ta aitäh dinnerile, et ta meie väiksest huligaan Yallat hoidis. Käisime ühes ülihea vene restos borshi ja kapsarulle söömas (nii hea jätk mu eesti kukeseene rallile veel) magustoidu ja shisha jaoks läksime araabia kohta. Mulle kahjuks kõik need safrani ja roosivee maitselised asjad ei meeldi kuigi võibolla nendega peab natuke harjuma aga põnev proovida igatahes. Üldiselt oli aga eriti mõnus girly õhtu. Teresa uus blogi on väga tore mu meelest nii, et mine vaadake üle ( http://styledrifter.com/blog/) Võib juhtuda, et seal tuleb õigepea üks uus postitus teilegi tuttava ehtekunstniku töödega ;)
Täna lähme taco õhtule oma teiste sõprade juurde. Anne ja Wil on see paar, kes meie äraolekul Mate'i hoidsid (ja ta täiega paksuks suutsid sööta nii, et vaene Mate on nüüd jälle rangel dieedil). Peangi minema ja juustukoogi tegemise lõpetama. Karta on, et augutis ka veel väga põnevaid asju ei juhtu sest linn on välja surnud. Seoses Ramadaani ja kuumusega ei ole tänavatel inimesi ega ka suuremaid üritusi toimumas.. kui Grete arvas siin olles, et tänaval liigub vähe rahvast siis nüüd on totaalne ghost town..kohvikud ka suletud ja vaikus majas, kui autod ei sõidaks siis oleks lausa hirmus. Kuigi kuigi võibolla lähen järgmine nädal Teresaga mingile fashion üritusele. Kuna ma olen nii hilarious ekspert people judgemises siis ta kutsus mind kaasa :D I know my talents!
kallistused,
L.
p.s. ma tean küll, et iga ema arvab, et tema laps on kõige ilusam ja armsam aga no vaaadake järgnevat albumit. Pealkirjaks on sellel.."shhh Yalla magab!"
Puhkus oli IMELINE! Ja pean ausalt tunnistama, et ei mäletagi, millal viimati niii kahju oli Eestist ära minna. Alati on natuke kahju aga seekord lausa ei tahtnud minna kuskile veel. Eks omajagu on selles süüdi siinne kuumus, mis suve nautimise võimatuks teeb. Seda enam oli Eesti võibolla pisut vihmane aga armas suvi niii suurt rõõmu tegev. Teiseks põhjuseks on kindlasti, et seekordne külaskäik oli nii armastust täis..alates kalli Heleni tüdrukuteõhtust ja seejärel kohe ka tema ja Reigo pulmast (mitte miski ei saa sõnadesse panna kui õnnelik ma olen, et sain jagada selliseid hetki nagu tema pulmakleidi selga aitamine ja autoga kiriku poole sõitmine, kus ootas tema kohe-varsti-abikaasa) kuni Kaire surprise külastuse ja oma imeliste õdede ja emaga hing-kinni-naermiseni . Sinna vahele veel maaailma naljakad tantsuproovid õhtuti, et Heleni pulmas tehtud üllatust ette valmistada ja vanalinn ja Kadriorg ja ja ja... Ühesõnaga natuke on seekord kurbus hinges ja igatsen kõiki eriti eriti palju!
Oleksin tegelikult võinud veel nädala kauemaks jääda aga ei tahtnud Morganit üksi siin asju korraldama sundida. Sest temal läks 7 päeva nädalas töö lahti alates kella 8 hommikul järgmine päev peale maandumist. Meil aga on ju väike miniloomaaed, kes oli vaja linnapealt kokku korjata ja pealegi igatsesin oma must-valget maffiat väga. Nii hea, et nad siin ootamas olid muidu oleks tagasitulek veel kurvem olnud. Nüüd aga ei jõudnud ära oodata, millal juba Mate ja Yallat väntsutada saab. Need kaks muidugi on ka väga õnnelikud, et terve nädala kodus olen olnud ja istuvad mul praktiliselt peas päevad otsa, et kontrollida ega ma kuskile ei lähe jälle. Töö poole pealt oli minul aga eriliselt hea ja relax sisseelamise nädal kuna boss on praegu NYC ära ja teha oli vaja ainult mõned üksikud nimekirjad ja paar meili. Olen kodus koristanud ja sättinud ja loomadega mänginud ja süüa teinud.
Kui eelmises postituses ütlesin, et organism hakkab selle kuumuse ja niiskusega harjuma siis 2 nädalat Eestis kustutas igasugused harjumused. Praegu on täielik õudus õues olla. Keha sai tagasi tulles shoki ja pea hakkab kohe ringi käima. Tänaseks juba veidi vähem aga alguses paar päeva oli eriti vastik. Nad siin räägivad et tipp kuumus (need +50 kraadised päevad) on möödas ja nüüd väga vaikselt aga siiski temperatuur langeb. Hetkel on +42 õues. August ja september pidi olema peaaegu sama kuumad aga niiskus kaob ja see pidi talutavam olema. No eks näis. Hetkel proovin tublisti vett juua ja õues olemised Mate'ga jalutamisega limiteerida. Aa ja siis on meil siin ju veel holy month ehk Ramadaan. Mis tähendab meie jaoks ennekõike seda, et avalikus kohas ei tohi mitte midagi süüa ega JUUA alates päikese tõusust kuni loojanguni. Iftar ehk loojangule järgnev aeg kui kõik söögiorgiaid pidama hakkavad on 19:15. Siis alles tehakse kohvikud ja baarid ja restod lahti muul ajal saab neist ainult kaasa osta ja siis kuskil peidus süüa. See, et ma oma alati kotis olevast veepudelist igalpool rüübata ei saa on küll häiriv ja kipun unustama ka. Kuum on ju! Siiani pole keegi riidlema tulnud aga tegelikult pidid vist päris kopsakad trahvid olema. Ma meelega kuskil ei vehi sellega loomulikult aga paar korda olen unustanud ja joonud. Morgani offices mitu inimest paastuvad ja ta saadab mulle päeval pilte vihastest, mossis, näljastest inimestest arvutite taga töötamas :D
Üks asi aga on lausa imeline,see et Ramadaaniga koos käivad ka lühendatud tööpäevad. Mõnes kontris saab koju juba 14:30. Morgani tööpäev lõppeb nüüd tavapärase 18:00 asemel kell 15:40-16:00 ja seegi on suur erinevus. Nii mõnus on, et ta jõuab varem koju ja pole nii surmväsinud.
Ma ei teagi, millest teile veel kirjutada. Olen Teresaga hänginud kaks korda. Ühekorra viisin ta aitäh dinnerile, et ta meie väiksest huligaan Yallat hoidis. Käisime ühes ülihea vene restos borshi ja kapsarulle söömas (nii hea jätk mu eesti kukeseene rallile veel) magustoidu ja shisha jaoks läksime araabia kohta. Mulle kahjuks kõik need safrani ja roosivee maitselised asjad ei meeldi kuigi võibolla nendega peab natuke harjuma aga põnev proovida igatahes. Üldiselt oli aga eriti mõnus girly õhtu. Teresa uus blogi on väga tore mu meelest nii, et mine vaadake üle ( http://styledrifter.com/blog/) Võib juhtuda, et seal tuleb õigepea üks uus postitus teilegi tuttava ehtekunstniku töödega ;)
Täna lähme taco õhtule oma teiste sõprade juurde. Anne ja Wil on see paar, kes meie äraolekul Mate'i hoidsid (ja ta täiega paksuks suutsid sööta nii, et vaene Mate on nüüd jälle rangel dieedil). Peangi minema ja juustukoogi tegemise lõpetama. Karta on, et augutis ka veel väga põnevaid asju ei juhtu sest linn on välja surnud. Seoses Ramadaani ja kuumusega ei ole tänavatel inimesi ega ka suuremaid üritusi toimumas.. kui Grete arvas siin olles, et tänaval liigub vähe rahvast siis nüüd on totaalne ghost town..kohvikud ka suletud ja vaikus majas, kui autod ei sõidaks siis oleks lausa hirmus. Kuigi kuigi võibolla lähen järgmine nädal Teresaga mingile fashion üritusele. Kuna ma olen nii hilarious ekspert people judgemises siis ta kutsus mind kaasa :D I know my talents!
L.
p.s. ma tean küll, et iga ema arvab, et tema laps on kõige ilusam ja armsam aga no vaaadake järgnevat albumit. Pealkirjaks on sellel.."shhh Yalla magab!"
2 comments:
hahahah niii vahva ja tore :) igatsen sind musi !!!!
Tõeliselt iiilus komplekt sul koos!
Post a Comment