no viimane aeg on nüüd küll teile reisi muljeid rääkida sest ammugi juba uued asjad juhtuvad ja mina ei saa ega see seda postitust kirjutatud. Seychelles oli mõõõõõõõõnus..mõistagi! Hakkame siis algusest peale. Lendasime Dubaist välja pool kolm öösel ja Seychellidel olime juba pool seitse hommikul. See tore mees kelle aiamajakest me rentisime tuli meile lennujaama vastu( koha leidsime airbnb.com leheküljelt..uus lemmik asi on seal surfata ja ägedaid ööbimis kohti leida) Kuigi algne plaan oli et magama ei lähe siis oma peatuspaika jõudes oli voodi nii ahvatlev, et me ikkagi magasime kolm tundi mõnuga. See oli meie väike nunnu pesa..
Õhtul käisime kohalikus poes, et midagi süüa osta ( ja koeratoitu, et mul oleks ikka kotis olemas maiust pakkuda järgmistele sõpradele :). Toidupoes käimine oli alguses üks imelik kogemus. Ilmselgelt oleme me siin Dubais valikutega täiesti ära hellitatud aga poed olid sellised auk seinas, naljakas supermarket silt rippumas aga sees on neli riiulit, natuke konserve ja alkohol. Alguses ei osanud kohe mitte midagi osta peale munade ja nuudlite. Väiksemates poodides (ja meie lähedal suuremaid ei olnudki) ei müüda näiteks ei juurvilju ega puuvilju ega juustu ega vorsti. Hiljem saime aru, et asi on vist selles, et igasuguseid asju (mida just saarel kasvatada ei saa) on väga keeruline sinna transportida ja sellepärast saab maa poest osta ainult konserve jms mis kaua säilib. Saia õnneks müüdi ja sellepärast sõimegi esimene õhtu muna ja saia ja pähklivõid. Kell 8 õhtul oli kott pime ja et me elasime siiski rohkem nagu maal siis mitte ühtegi valgustust polnud ja oma ninaette ka ei näinud..läksime üsna vara magama sest suur plaan oli järgmine päev matkarada koseni ette võtta.
Magasime 13h jutti, nii et puhkuse tunne oli küll kohe. Teine päev oli siis Morgani sisustada sest mina sain oma ranna pikutuse päeva juba kätte. Meil oli üks tore kaart (mis hiljem selgus oli küll rohkem nagu kellegi idee tasandil visand Mahe saarest kui päris kaart) ja Morgan seda lugedes ütles, et hakkame aga jalutama pole nii kaugel see tee, kus saame mäkke keerata ja matkarada alustada. Hakkasime aga mööda ainsat autoteed kõndima (kõnniteed ei eksisteeri mujal kui pealinnas) ja mina muudkui istusin ühe ja teise kivi otsa et ikka Morgan rohkem pilte teeks :)
See oli muide koolimaja. Meenutas mulle vanglat sellepärast tegin pilti..nüüd pilti vaadates mõtlen, et vast oleks võinud lihtsalt veel randu pildistada :D
Aa ja kõik need "supermarketid" olid sellised:
See oli pisike aiamajake ühe laheda lõuna aafrika perekonna hoovis. Nende maja oli eemal ja ümber oli suur natuke metsik aed ja ühes nurgas siis asus meie maja, täiesti oma väikse terrassiga. Sada korda soovitan seda kohta. Esiteks juba sest see asub saare täiesti teises otsas kui kõik turisti kohad ja suured resortid..nii et kodu lähedal randades ei olnudki peaaegu mitte kedagi. Lisaks on Seychellidel väljas söömine ulme kallis ja see, et meil oma pisike köök oli tähendas et hommikul ja õhtusöögid tegime kõik kodus ja väga super oli.
Olgu kohe öeldud, et omanikel oli 7 koera (my kind of people :D !) ma seda uudist kuuldes olin peaaegu rohkem rõõmus kui ilusaid randu nähes.. ja need kutsid käisid muudkui tähelepanu norimas. Kaks olid mu suurimad sõbrad kui hommikul hoovis kohvi jõin:
Igatahes magasime oma powernapi ära ja otsustasime kodu ümbruses ehk ida ja lõuna osa Mahe saarest vaadata. Seychellid koosnevad kokku 115 saarest aga meie olime oma 4 päeva ainult sellel suurimal Mahe saarel, kus asub ka pealinna Victoria ( Victoria on maailma kõige väiksem pealinn!). Okei selleni jõuame veel, esimene päev aga istusime bussi peale ja läksime otsima paradiisi randu.
Kõigepealt muidugi tegime kiire lõuna ja õlle ühes teeäärses kohvikus. Kohalik SeyBrew õlu oli meil selle minipuhkuse lemmikjook :) ja siiiiis jalutasime randa, kus polnud mitte ühtegi teist inimest peale meie! kui mõnus algus üldse saab olla puhkusele:
Esimese päeva plaan oligi meil lihtsalt ujuda ja päevitada ja pikutada ja päevitada ja ujuda. Seychellidel muide on kohutavalt palju koeri..selliseid pool hulkuvaid..enamusel on kuskil kodu taoline asi aga peamiselt nad siiski jooksevad vabalt ringi ja nuruvad pai ja süüa turistidelt ja ujuvad meres ja on hirmus sõbralikud kirbukotid :) Esimene nunnu haakus meile külge tollel rannal ja chillis meie kõrval magada kaks tundi. Kuna meil midagi peale vee talle pakkuda polnud siis varsti ta läks põnevamaid inimesi otsima.
Magasime 13h jutti, nii et puhkuse tunne oli küll kohe. Teine päev oli siis Morgani sisustada sest mina sain oma ranna pikutuse päeva juba kätte. Meil oli üks tore kaart (mis hiljem selgus oli küll rohkem nagu kellegi idee tasandil visand Mahe saarest kui päris kaart) ja Morgan seda lugedes ütles, et hakkame aga jalutama pole nii kaugel see tee, kus saame mäkke keerata ja matkarada alustada. Hakkasime aga mööda ainsat autoteed kõndima (kõnniteed ei eksisteeri mujal kui pealinnas) ja mina muudkui istusin ühe ja teise kivi otsa et ikka Morgan rohkem pilte teeks :)
See oli muide koolimaja. Meenutas mulle vanglat sellepärast tegin pilti..nüüd pilti vaadates mõtlen, et vast oleks võinud lihtsalt veel randu pildistada :D
Igatahes kõnnime juba ülikaua lauspäikese käes ja kuidagi kaardi peal vaadatud koht ei tule ega tule. Siis saime aru, et väga umbes on need mõõtühikud seal kaardil ja küsisime ühe kohaliku käest, kuidas saada sinna kus vaja. Tema hakkas naerma ja ütles, et see on niiiiii kaugel minge bussiga aga Morgan ei tahtnud ja ma tahtsin ka tugev tüdruk olla ja mitte viriseda nii, et kui tema ütleb, et kõnnime siis kõnnime. No kõndisime siis, kuni olime seal kohas kus kaardil näitas, et nüüd minge mäest üles ja siis millaski hakkab matkarada pihta, mis lõppeb kose juures. Mägi oli päris järsk ja kahel pool teed oli selline piiisikene küla. Kõnnime ja kõnnime ja majad lähevad järjest lobudikumaks ja haisema hakkab asi varsti ja veel koledamaks ja prügisemaks läheb ja meie ikka kõnnime ja igal pool on pooleldi majast väljas lamavad purjus onud ja suitsetavad kambakesi ja meie ikka kõnnime( suht järsk tee on mööda mäge, nii et hing on kergelt kinni juba nüüdseks). Lõpuks saavad majad otsa ja ma siis julgen piiksatada, et Morgan ma arvan, et see pole õige tee. Morgan oli nõus. Oleme selleks hetkeks jõudnud kolme külameheni, kes pudelist kell 12 hommikul kollakas halli jooki joovad ja täiesti purjus on. Morgan küsis siis neilt kuidas sinna kose juurde saab, nad läksid väga äksi täis, et turistid nendega räägivad. Üks võttis maast suuuuure roostest machete ja hakkas näitama ühte ja teise suunda, kus võibolla on kosk. Nad olid kõik väga sõbralikud meiega aga ma pilti ikka ei julgenud teha sellest roostes mõõgaga vehkivast mustast onust. Igatahes siis nad nägid Morgani tattoosid ja olid kõik nagu krapsti püsti ja imetlesid neid. Näitasid meile oma nõela ja tindiga naha sisse toksitud ( TuPac ja süda selle all ja muud taolised kunstiteosed) ja arvasid, et me vist ikkagi siit edasi minnes jõuame ainult dzunglisse aga mitte koseni. Kõmpasime alla tagasi ja läksime bussi peale, et leida matkatee nr.2.
Hiljem saime teada, et natuke wrong side of Seychelles oli see kahele noorele valgenahale uitamiseks ja seal nad vaevalt eriti turiste näevad. Üleüldse on alko ja narkoga pahad lood ja lähevad need lood kahjuks aina hullemaks seal. Ja ma ei räägi mingist kanepi joindist vaid heroiin kahjuks pidi noori seal muudkui rajalt maha võtma. Töötus tase on ka kõrge..päeval igalpool vedeles noori ja vanu mehi lihtsalt chillimas ja õlut joomas. Kohe imelikult palju oli neid! Ma ei teagi, mis me Morganiga ootasime aga kuidagi ei arvanud, et seal nii aafrika on (kuigi see ju ongi aafrika külje all) aga vahepeal oli üldse tunne, et Jamaical oled sest koguaeg regge mängis ja palju rastafari välimusega onusid.
Nii edasi siis läksime bussi peale ja sõitsime Cascade kus rada nr2 mis kose juurde viib algama oleks pidanud. Meie kaardi järgi vähemalt. Bussipeatuses küsisime kohaliku käest kas see rada viib koseni, ta kinnitas uljalt, et muidugi viib ja hakkasime jälle ronima mööda järsku teed üles. Nagu arvata võite ei viinud ka see tee kuhugi ja peale mõnda aega oli tee otsas ja koske ei kuskil. Morgan hakkas ka selleks ajaks juba isu kaotama ja otsustasime et lähme siis parem vaatama Victoria üle sest matkamisest ei tule midagi välja (olime väsinud ka selleks ajaks sellest "matka alustamisest") Paar pilti, mis tee peal tegin:
Victoria on tõesti pisike linn. Aga käisime turul ja saime värskeid juurvilju ja suuremast poest veel ühtteist süüa ostetud. Seljakott nodi täis läksime jälle bussi peale, et üle vaadata saare lääne osa, kus asuvad kõige sinisema veega rannad aga samas ka Kepinski ja Hilton ja muud igavad suurhotellid. Nagu arvata võis oli seal paaaalju rohkem turiste aga me läksime eesmärgiga päikeseloojangut vaadata ja kahjuks valida ei antud kuhu me tahame, et päike loojub. Nii et ostsime õlled kaasa ja mõnnatasime rannas. Mõned pildid veel teise päeva õhtust ja viimased kaks päeva tulevad eraldi postituses :) pai
p.s. Morgan arvab, et tal on kohutavalt hea päikese taluvus..ja sujuvalt unustab, et ta on rootslane aka põhjamaalne ja põleb ära nagu väike vähk. Ma ei viitsi ka alati ema mängida ja sundida teda kreemi kasutada nii,et iga puhkus esimese päeva õhtuks on ta tulipunane ja järgnevad päevad valutab ja ajab nahka. Lootusetu juhtum!
