Sünnipäev väärib vähemalt kahte postitust!

Mul oli jälle sünnipäev! Okei mitte jälle aga pidu pidasin see reedel ja oli maailma tore. Sõime kooki ja kartulisalatit ja jutustasime ja sain lilli ja kingitusi. Sünnipäevad on ikka Best Thing Ever!!! Hakkasin juba neljapäeval peale tööd valmistuma, et reedene päev liiga hektiliseks ei kujuneks. Tegin juustukoogi valmis ja hakkisin kartulisalati ära ja jõin pool pudelit veini selle tegutsemise kõrvale. Nii tore :)



Aaaa ja segasin kokku oma elu esimese punchi. Töökaaslane bartender õpetas ja kuigi ma muretsesin, et ajan midagi sassi tuli lõpptulemus niiiii hea! Korralik jook oli ka muidugi- segu viskist, ginist ja shampusest :D Eelmine õhtu panin viski ja shampuse ämbrisse ja pigistasin sinna sisse 5 sidrunit, 5 laimi, 4 apelsini ja 1 greibi. Ennem koorisin nad ära ja pärast panin koored ja pigistatud viljaliha osad kõik sinna alkoholi sisse. Siis kaks purki kirsi moosi pannile + samade purkidega kaks purki vett juurde. Sinna sisse 150g suhkrut, 3 aniisi, 3 nelki ja kaks suurt kaneeli toru (appi ma just üritasin netist neid tõlkeid otsida ja üldse ei tea kas sain õigesti nüüd kirja- 3 star anise, 3 cloves, 2 cinnamon sticks) Selle segad läbi ja lased aurama tõusta aga mitte päris keema. Siis see mix ka alkoholi juurde ja 2l granaatõuna mahla ka sisse. Ja selle jätsin siis 20h seisma. Õhtul pigistasin kõik tsitruselised mahlast tühjaks ja kurnasin kogu värgi läbi sõela. Siis juurde 2 gigner ale'i ja üks pudel shampust ja võis jooma hakata. Natuke nagu sanrgia ja glögi ja veel millegi hea vahepealne sai see jook.Söögiks tegin veel vürtsikaid lihapalle ja guacamolet ja seene feta suupisted ja käisin ostsin head juustu.

Kartulisalatit sõid vist küll isukalt ainult mina, Diana(eestlane) Martin (mu Tsehhi töökaaslane) ja Morgan (välja õpetatud rootslane :D) Teised maitsesid ja olid et ooii majonees ja hapukurk koos..kui huvitav..hahaha..

See aeg kui mina valmistasin reedel sööki ette käis Morgan Ikeas ja ostis klaase juurde ja tordi aluse. Ja ühtlasi saabus koju õhupallidega. Täielik lemmik rootslane mul!

Aa aga söögiteemal jätkates otsustasime Morganiga teha ühe kuu seda food subscriptionit uuesti. Kuidagi me ei saanud ennast siin rea peale ja käisime liiga palju väljas söömas ja kumbalgi polnud söögi tegemise tuju üldse. Selle firma nimi on Kcal ja see toimib nii, et valid endale plaani ehk kui palju kaloreid sa tahad päevas ja iga hommik kell 5:30 jäetakse sulle ukse taha kott, kus on sees kõik su päevaks vajalik söök. Hommik, lõuna, õhtu + 2 snäkki. Eriti eriti mugav ja söögid on tervislikud ja suuremalt jaolt maitsvad. Ennem saadetakse sulle terve kuu söögi menüü, et kui midagi näed mis kindlasi ei on siis saab seda muuta. Meie võtsime 6 päeva nädalas plaani, nii et reeded jätsime ikkagi vabaks, et saab dinneritel käia sõpradega jne. Jube mugav on pakitud söök tööle kaasa võtta ja kuigi alguses korraga välja käia tundub see summa suur siis kui päeva peale jaotada vaatasime et raiskame kindlasti rohkem tööl väljas lõunatades ja õhtuti koguaeg süüa tellides või restos käies. Lisaks on mõnus, et Morgan saab oma vegetaar toite aga mina sain igapäev midagi head kana või kala või liha mida ma kunagi ise ju teha ei viitsi.

Selline pakk siis saabub iga hommik :

Täna oli seal sees näiteks peekoni, muna, sweet potato mix hommikuks, mingi kanaga salat lõunaks ja õhtuks on aurutatud oad ja mingi lihakaste, snäkid on täna pähkid ja värske kurgi pulgad fetaga. Ja pealegi on täiega põnev iga hommik vaadata, et mida ma siis täna süüa saan :) Peale kuu aega mitte süüa tegemist on täiega uus isu jälle kokata, nii vähemalt oli eelmine kord kui seda sama programmi kasutasime.

Eile magasime sisse, siis koristasime peo tagajärgi ja kuna üks terve kook oli veel söömata kupatasime ühed Morgani sõbrad koogile. Siis tõmbasin uue Ameerika Supermodellide seasoni ja passisin seda mitu tundi, Mate kaisus. Morgan oli entukas ja käis trennis! Kella 4 paiku mõtlesime, et prooviks huvi pärast kui palav bassu ääres on ja üllatuseks oli täiuslikult mõnus seal! Oleme mõlemad niii kahvatud ja see oli eriti tore uudis, et selline õhtune päike on täiesti talutav kui vahepeal bassus ennast kastmas saab käia. Kahju ainult, et mul kohe kohe tööl niii kiireks läheb et päevitamisest saan ainult unistada. Praegu tegelt võiks juba ette teha asju ära jne aga ma ei viitsi ju. Tüüpiline, et veel ei ole niii kiire, et motivatsiooni oleks aga pärast on nii kiire, et lihtsalt pole valikut kõik tuleb ära teha. 

Ja siis veel valmistasin kunsti meie pulmatordi kaunistusest :) Ise olen nii rahul ja igakord kui seda näen tuleb naeratus peale :) Nüüd tuleb veel kutsed ka viia raamimisse.

Okidoki mul on ju pühapäev töönädala algus, et püüan nüüd mõned emailid teele pommitada. Paid!

The Most Important Day..and some other days

Esimesed asjad esimesena. Mul oli eile sünnipäev ja, et ma juhtun olema üks neist (tundub, et eranditest) kes kooooohutavalt armastab oma sünnipäeva ja seda alati pikkisilmi ootab, siis olen kohe eriti rõõmus. Pühapäev on meil siin küll tööpäev aga boss oli nice ja ütles et take a day off.. kuna ma ikka ei taht päris ludri olla (pluss Morgan ja kõik mu sõbrannad nagunii on tööl, et ma ei viitsinud terve päeva üksi olla) siis läksin ikka officesse ka. Seda küll ainult kolmeks tunniks ja eelkõige selleks, et töökaaslasetele oma peanutbutter-cheesecake sisse sööta ja õnnitlusi vastu võtta. Hommikul logelesin loomadega ja jõin rahulikult kohvi ja kuskil lõunaks läksin tööle. Paari tunnipärast juba ei viitsinud seal olla ja taksotasin ennast hoopis Dubai malli endale sünnipäeva kinki otsima. Leidsin päris mitu kinki..hahaha.. ja ostsin kõik, ise koguaeg korrutades, et ahh mul on sünnipäev täna võib! Nii et COSist leidsin ilusa kleidi ja siis leidsin veel ühe ilusa lihtsa musta kleidi ja siiis leidsin hoopis need täiuslikud kingad mille ma pidin ostma! Ise olin väga rahul endaga otseloomulikult :) Täiega põhjendasin ära kõik ostud!

Uus kleit aga need punased kingad jäid minust poodi sest need kiisu kingad tahtsid rohkem koju tulla kaasa.

Peale tööd aga sõitsime Raffles hotelli spasse. Morgan organiseeris meile Spa date'i. Ehk siis alguses chillisime bassu ääres ja siis oli tunniajane massaas mõlemal ja siis tagasi bassu äärde ja lõpuks mu lemmik sushi restosse sööma. Seal ta muidugi lasi neil filipiino tädidel ettekandjatel mulle laulda ja ise naeris terve aja kui mina pidin tublit ja rõõmsat nägu neile tegema :D Igatahes oli täiuslik sünnipäev!

Morgani käest sain imeilusa uue rahakoti. Täna igakord kui seda kotist välja võtsin tundsin ennast nagu täielik täiskasvanu. Eelmised mitu aastat oli mu rahakotiks Liisi beebi kingitud piisikene trukiga ümbrik mille peal olid värvilised kassid ja südamed. Ja ma olin hiiiglama rahul selle rahakotiga aga ta lihtsalt lõpuks andis otsad ja ei käinud enam kinni ja asjad lappasid mööda käekotti ringi igapäev. Uus rahakott on selline suurem ja nahast ja igasuguste sahtlitega kõigile kaartidele..sellist luksust mul pole aastaid olnud juba nii et naudin väga!

Sünnipäeva pidu plaanin pidada tuleval reedel. Me pole siin veel kordagi kodupidu teinud nii, et mõtlesin seekord sõbrad koju kutsuda. Siis saan teha nii palju kooke kui tahan..see on peamine põhjus. Tellimused on praegu sisse antud mu klassikalisele Carnagie Deli juustukoogile, Sidruni-merenge koogile ja shokolaadi muffinitele. Morgan juba ette pööritab silmi, et ta sööb liiga palju kooki :D Tahaks kartulisalati ka teha ja ma ei teagi..kas kellegil on veel mingeid ülihäid selliseid snäkk sööke? Ma võin muidugi googeldada ka aga äkki teil mingid on lemmik retseptid?

Tean küll et pealkirja panin nagu kirjutaksin muudest päevadest ka aga mul ei tule midagi võrdväärselt rohkem meelde. Ok tegelt käisime Dianaga väljas neljapäeval ja see oli nii tore. Polnud nii ammu nendes kõige fänsimates baarides käinud mis DIFCs asuvad.. Zuma jne. Meil oli nii armas tasakaalustatud õhtu. Diana tegi kodus imehead kapsahautist nii, et sõime kõhud talupoja toitu täis ja siis lükkasime kontsad alla ja kõõlusime peenetes baarides dringid käes :)

Vahepeal veel läks pesumasin katki ja ma pesin 5 päeva käsitsi vannis pesu. Morgan koguaeg ähvardas et kingib mulle sünnaks uue pesumasina ja ma ütlesin selle peale... ... igasuguseid asju :D tegelt lihtsalt käis vana paranduses ja täna toodi tagasi ja juba panin ühe täie meie üle ääre ajavast pesukastist hakkama.

Ok ilmselgelt said kõik huvitavad asjad räägitud kui jutt musta pesuni jõudis.

Järgmise korrani :)

Nädalavahetus

Nädalavahetused lähevad liiga kiiresti :/ okei tegelikult kui aus olla läks eelmine nädal ka kiiresti. Peamiselt siis tööle sisse elamise ja kodu sättimise rütmis. Trenni suhtes olen olnud üli tubli (if I may say so myself). Käisin crossfitis eelmine esmaspäev ja see oli siis esimene enese liigutamine peale 5 nädalat Eestis lebotamist (ja liiga tihti veini/õlle/vms tarbimist). Teisipäevaks olin täiesti invaliid nagu arvata võis ja treener ütles et I have lost my mojo sest kõik technic oli meelest läind ja olin ise nii pahane sellepärast. Igatahes kolmapäeval olin ikka niiii kange et ei saanud trepist allagi tööl aga sõbranna Laura kutsus mind bikram joogasse kaasa ja mõtlesin, et seal kuumas ruumis jooga tegemine on just mida mu haiged lihased vajavad. Olin tegelikult unustanud kuiiii väga mulle bikram meeldib ja peale 90min tundi shavasanas lamades oli enesetunne eriti supppper. Nii supper et läksin kohe neljapäeval ka bikramisse. Aga crossfit on ka mõnus ja teistmoodi ja niii über raske ja tahaksin seal paremaks/tugevamas/kiiremaks saada, nii et ainult joogaga mõnulemine ei annaks päris neid tulemusi. Nii ma siis oma peas plaanin, et käin ideaalis 3 korda nädalas crossfitis ja 3 korda nädalas bikramis.. vaatame kuidas mu ambitsioonikas plaan välja tuleb. Reede tegin trennivaba ja eile käisin crossfitis ja see oli kõige retsim raskem tund kus ma kunagi käinud olen 30min trennist oli möödas ja mul juba silme eest virvendas ja arvasin et tõenäoliselt ma minestan. Aga ei minestanud ja alla ka ei andnud ja nüüd olen enda üle uhke. Täna on kõik jälle nii valus, et olin sunnitud ennast voodist välja veeretama sest jalalihased ja selg ei tahtnud eriti liikuda.

Aga tagasi nädalavahetuse juurde. Neljapäeval (mis on siis meie reede, et töönädala lõpp) peale tööd ja trenni seadsime sammud IKEA poole. Ennem käisime veel Dubai mallis West Elmis (mis on mu täielik lemmik kodusisustus pood) ja ma valisin uue päevakatte voodile. Peale seda kimasime IKEAsse "öö"shoppingule. Siin on neljapäevast laupäevani IKEA lahti südaööni!

Nimelt olime hullumas, et meil nii vähe kappe ja sahtleid on ja midagi ei mahu ära kuskile ja ilmselgelt pole probleem selles, et mul liiga palju asju on!! Natuke mööblit magamistoas ringi liigutades mahutasime nurka veel ühe üsna suure riidekapi (minu ENDA isikliku riidekapi!!! you have no idea how happy that makes me) ja seda käisimegi koju toomas. Ükskõik kui vähe asju sa plaanid IKEAst osta siis seal läheb alaaatiii aega nii et koju jõudes ei viitsinud me enam kuskile välja minna ja vaatasime hoopis telekat. 

Uus voodi kate ja padjad (see muhk seal on Yalla, kes oli mitu tundi infarkti äärel sest see kapi kokku panemine oli niiiiii kohutav kogemus tema jaoks)

Uus kapp aka heaven, täiega on ruumi kapis nii et võin vist shoppama minna:

Siis kui kapp oli koos Yalla siiski otsustas, et tuleb asi üle vaadata ja roomas mööda tuba ringi:

Eilseks oli kapp Yalla arvates parim asi mida ta kunagi näinud on ja nüüd ta istub ainult seal kõrgel lae alla ja õiendab minu ja Mate'ga:

Reedel magasime sisse ja siis panime tükk aega oma uut kappi kokku. Siis läksime külla Morgani bossile, kes sai 5 nädalat tagasi lapse. Issand jumal ma pole nii väikeid beebisid ennem näinud ju! Heleni omad on alati jõudnud ennem juba normaal suurusesse kasvada kui nad tädi Laura kätte on antud.. mõlemad olid nii umbes 4 kuused kui ma neid esimene kord nunnutada sain. Aga beebi Olivia on niiiiii tilluke, et no ma ei tea. Igatahes istusime seal peaaegu kaks tundi ja jutustasime ja viisime nunnusid kinke ja kuulasime kuidas Kara on viimase 5 nädala jooksul kõige rohkem 3h maganud ühe öö jooksul. Tegelt ka kas pole võimalik sellist last saada, kes kohe 6-7tundi öösiti magama hakkab?? mina kavatsen igatahes sellise saada! Õhtul oli meil suur plaan minna Anne ja tema töökaaslastega mingile peole aga väiksed vanurid nagu me oleme jäi see plaan ära. Tegelt lihtsalt tegime süüa ja siis vaatasime filmi ja siis südaöösel tuli Morganil mõte, et lähme ujuma, nii et hüppasime autosse ja läksime hoopis randa mõnusale öö suplusele (öösel on temperatuur ikka +35 kanti koguaeg). Nii et kokkuvõttes oli täiuslik reede :)

Eile pidi Morgan kahjuks hommikul tööle minema, nii et mina toimetasin omi asju- käisin maniküüris pediküüris, tõin oma kleidi keemilisest ära, ostsin Yallale süüa jne. Peale lõunat läksime koos crossfitti ja siis õhtul käisin Teresaga ühte eriti super mõnusat kohalikku funk/soul/blues bandi kuulamas.

Hästi ma nüüd töötan natuke ja ühtlasin lähen veel korda tuletan kõigile oma offices meelde, et mul on nädalapärast sünnipäev! ja et Im expecting some big things next Sunday :D

kallistan!

Back in the sandpit

Vahelduseks blogisse mitte kirjutamisele võib ju vahepeal kirjutada ka eks. Igatahes olen nüüd oma 7 nädalat kestnud Eestimaa puhkuselt tagasi ja elan tasapisi tööelu rütmi sisse. Kui siia peaks sattuma veel mõni inimene peale minu kallite sõprade siis Eestis sai minust vahepeal proua Carlson, et olen nüüd abielus ja puha :) Siiani on ikka veel eriti exciting Morganit husbandiks kutsuda ja üleüldse koguaeg üksteisele öelda kui lahe on abielus olla. Vähemasti algas meie abielu maailma kõige ilusama pulmapäevaga ja selle eest jään elulõpuni tänu võlglaseks oma kallitele sõpradele ilma kelleta poleks üldse mitte midagi nii ägedalt läinud nagu lõpuks läks. Et ma võibolla teen mõne postituse pulmadest ka tulevikus..aga pigem vast siis kui kas video või pildid käes.

Tagasi Dubai juurde tulles.. nagu arvata võite meil on siin soe. Täna näiteks +42kraadi. Kui asi jääb alla 40 nagu siin paar päeva tagasi oli siis ma täiesti okeilt kannatan selle välja..aga üle 40 on ikka raske, eriti peale nii pikalt eesti suve nautimist. Ilm ilmaks.. kõige harjumatum asi peale 7 nädalat veini joomist ja logelemist on ikkagi tööl käimine! Õnneks kõik olid niiii rõõmsad tööl, et ma tagasi olen ja see nädal on eriti relax ka veel, et saan nokitseda ja ette valmistada ja juba ennem viite koju hiilida. Ma ilmselgelt Aasta Töötaja auhinda ei saa- kõigepealt olin 7 nädalat ära ja nüüd lähen ka veel vara koju aga no pole hullu. Selle aja mis kohal olen püüan ekstra särv ja usin olla. Peamised ettevalistused käivad meil muidugi Formel 1 jaoks mis on novembri alguses. Täiesti uskumatu, et juba aasta on möödas sellest hullusest ja uus hullus on käes! Kui mäletate siis eelmine aasta Pernod palus mul olla G.H.Mummi VIP manager ja ka see aasta võtsid nad minuga ühendust. Ütlesin muidugi jah (sest kui ma sain sellega hakkama eelmine aasta siis enam hullem ikka olla ei saa..või nii ma siin loodan). Jaht on see aasta muidugi suurem ja piltide pealt olen näinud et täiesti insane äge! Homme lähen koos creative agency meestega vaatama ja brandingu asju arutama.. täiega tahan juba näha jahti. Tööd saab muidugi rohkem olema sest külalisi on see kord peaaegu topelt iga päev..aga I can totally do this! Ja see aasta ma lihtsalt pean viimasel päeval ühele kontserdile ka jõudma sest eile teatati et see on Jay-Z kontsert ja ma ei anna endale kunagi andeks kui mingi selline asi nagu töö mind sellele minemast takistab. No way, not happening! Igatahes õnneks saan see aasta juba praegu asju ära teha ja sellevõrra ei tohiks oktoober nii hullumaja tulla kui eelmine aasta. Ennem seda meil on veel väiksemaid üritusi ka Chivase ja Glenliveti viski jaoks aga põhirõhk on ikkagi novembril.

Aah pean veel sellest nunnudusest rääkima, mis Morgan korraldas. Rääkisime juba eestis et oleks lahe tagasi tulles mingi väike sõprade kogunemine siin ka teha, et saaks abiellumise puhul klaase kokku lüüa. Kahjuks suures reisimise hoos ma ei suutnud midagi korraldada ega kedagi kuhugi kutsuda ja mõtlesin juba, et ahh las siis jääda (kuna ainus päev kui seda teha oli eelmine neljapäeva.. reede õhtul oli juba sõbranna Anne sünna kuhu ammu lubasime minna) Igatahes ütles Morgan, et lähme parem kahekesi date nightile neljapäeva ja viin su sellesse lemmik steakhouse sööma ja nii. Kõik oli väga nunnu ja ajasin endale liha ja kaks klaasi veini näost sisse ja olin nii rahul oma abikaasaga. Siis Morgan täiega muuseas oli, et lähme Rivingtonist ka läbi ühele dringile (seal töötab Morgani sõber, kes olla tagasi puhkuselt) ma olin loomulikult nõus ja sinna jõudes ootas meid ees hoopis terve kari meie sõpru ja Morgan oli nad kõik sinna kutsunud, et mulle üllatust valmistada. Nii niii armas! Totally didnt know he had it in him..see üllatuste tegemise joon. Igatahes tegi see Dubai kohe nii palju toredamaks, et sõpru näha ja nendega kokku lüüa ja pulmadest muljetada :)

Nii aga ma lippan nüüd ühe teise sõbrannaga dringile ja dinnerile. Ta ka abiellus see suvi ja jõudis Dubaisse tagasi just kui mina ära sõitsin nii et me pole kumbki üldse muljetada saanud. Tsaupakaa ja igatsen kõiki väga!

p.s. Mul on 12 päeva pärast sünnipäääääääev woop wooooop! Täiegaaaaa ooooootan!

Seychelles vol 2

Räägime siis edasi, mis me veel Seychellidel tegime. Kohe tuli meelde üks seik, mis eelmises loos kirjutamata jäi. Võibolla panite tähele, et muudkui räägin, et sõitsime bussiga sinna ja bussiga tänna ühesõnaga bussis veetsime palju aega sellepärast oleks vaja ka natuke seletada kuidas see bussisõit seal käis. Bussid olid ilmselgelt vanad roostes lobudikud, kus sõites uksed olid lahti ja konditsioneeri polnud ja sellised naljakad pikad pingid olid kahelpool. Bussid olid peaaegu alati puupüsti täis! ja bussijuhid sõitsid nii nagu nad oleksid kohe kohe vormel 1 etappi võitu saavutamas ja tee oli muidugi üherealine, tihti mööda mägist kaljut ja mingit piiret suuremjaolt polnud. Kohe esimesel päeval kui sinna lõunaosasse sõitsime sattusime eriti ralliässast bussijuhi peale..jõudsime siis päris sinna lõuna tippu ja seal on tee eriti kitsas no selline, et kaks väikest autot ka ei mahu kõrvuti sõitma ja nagu ümber nurga keerasime oli teine buss vastutulemas ja pidurite kriginal peatusid mõlemad ninad vastamisi. Passisid seal siis tõtt nii 3min kumbki tagurdama ei tahtnud hakata (tuletame meelde, et tee on marukitsas ja ühel pool on dzungel ja teisel on kaljult alla otse vette) aga no mitte mingit muud varianti polnud ja millegipärast oli siis just see meie buss, see kes seljataga olevat järsku kurvi pidi tagurdades võtma hakkama. Mul oli küll täiega hirmus ja pigistasin silmad kinni aga arvasime, et küllap see on tavaline lugu siin. Kui siis aga mu kõrval olev must tädi risti ette hakkas lööma ja silmad taeva poole podisema siis meil hakkas mõlemal kõhe, et kurat ju siis ei ole ikka nii tavaline värk. Bussijuhile igatahes kiitused sest tagurdas ilusti ja pärast kimas sama hullult edasi.

Nii aga lähme siis nüüd sinna va teise päeva lõppu veel tagasi korra. Sealt kus me päikeseloojangut vaatamas käisime oli vaja võtta buss Victoriasse ja siis Victoriast oli vaja võtte teine buss, et koju saada. Kahjuks jäime me sellest kodubussist maha ja kõige viimaseni oli siis veel poolteist tundi aega. Hakkasime siis mööda linna tuiama lootuses taksot leida. Taksod pidid seal olemas olema küll aga rohkem hotellide territoorium sest taksoga on jube kallis sõita. Kell oli küll alles kaheksa aga õues muidugi täiesti pime ja me siis kõnnime ja kõnnime ja eriti lootustandev ei tundu olukord. Järsku üks auto jääb seisma meie ees ja kohalik kutt pistab pea välja ja küsib kas me oleme eksinud. Morgan siis ütles, et ei me proovime taksot saada, et elame seal ja seal. Kutt ütles, et kuulge ma viin teid ära koju, et mul pole nagunii midagi teha mul on vaba päev.. mõtlesime, et hullem kui see bussisõit ikka olla ei saa ja istusime autosse. Küsisime veel, et palju ta raha tahab aga ta rehmas käega, et pole mingit raha vaja ma ju näen, et te ei saa koju. Igatahes oli tema nimi Jude ja ta on alati Seychellidel elanud ja viimased 14 aastat töötanud kiirabiautojuhina. Ta oli väga tore ja sõbralik ja näha oli, et talle hirmsasti meeldis meile Seychellide kohta rääkida. Lõpuks kui koju jõudsime Morgan ikkagi maksis talle raha ka ja siis ta oli eriti rõõmus veel. 

 Kolmas päev sadas täiega vihma. Hommikul sadas ära, selle vastu meil pold midagi sest saigi pikemalt voodis pikutada. Aga siis oli terve päev pilves ja selline must taevas, et kohe kohe hakkab torm. Ootasime veel natuke aega aga tundus, et ilm paremaks ei lähe nii, et sõitsime bussiga kõige lähemal asuvasse külla Anse Royalesse, et kuskile sööma minna. Leidsimegi eriti mõnus ja hea toiduga ranna resto, kus varikatuse all paduka ajal istusime ja nautisime. Kui padukas ära lõppes läksime randa jalutama ja igalpool kohalikud pidasid pidu (laupäev oli) regge mängis kõvasti ja meri oli nunnusid lokkispeaga lapsi täis ja kõik tantsisid rannas. Käisime ujumas aga et pikutamise jaoks oli ikkagi natuke liiga jahe ja pilvine kobisime koju tagasi. Kolmas päev läkski sellise sellises uimases vihma rütmis ja rohkete uinakutega. 

Neljas päev seevastu oli meie viimane sest lendasime neljanda päeva õhtul kell pool kaksteist tagasi Dubaisse. Hommik oli jälle pilves ja ma juba jõudsin mossitada, et mis krdi ilm aga õnneks meil oli terve päev juba plaanitud ja kaua viriseda ei jõudnud. Pidime juba kell 9 Victorias olema, et paadiga Mahe saarele kõige lähemal asuvaid väiksed saari vaatama minna. Nende vahel on ägedad snorgeldus kohad ka. Palusime oma maja omanikul Brucel soovitada, kust paat rentida ja ta ütles, et ärge muretsege orgunnin ära tuttava kaudu minge lihtsalt kohale ja öelge, et olete minuga. Okei. Nii et meil polnud aimugi, kas lähme grupiga või ei..või suurema paadiga või mis ja kuidas. Hommikul plaanisime veel apteegist läbi käia, et mulle merehaiguse tablette osta. Sellepeale muidugi ei mõelnud, et nii väikses linnas on pühapäeval KÕIK kinni. Nii et ei mingeid tablette. Jõudsime sadamasse ja seal oli paaaaalju rahvast. Käisime registreerisime ennast ära ja onu ütles, et oodake väljas me tuleme kutsume kui teie kapten on siin. Vahepeal läksid kõik teised inimesed suure katamaraani peale ja meie kahekesi jäime sinna istuma. Mina veel tegin nalja, et raudselt see on meie paat..ja näitasin kõiiiige pisipisikesema paadi peale. no pakkuge kas see oligi meie paat! :D muidugi et oli! meie kapten tuli varsti ja kupatas meid sellesse konservi istuma ja minul oli juba ainult sellest mõttest süda paha. Aga seni kuni sõitsime ei olnud nii hull (sõit saarteni kestis kuskil 35min) Vahepeal andis kapten meile saia ja söötsime kalu. Neid oli tõesti ägedaid ja värvilisi ja nad olid kõik väga ahned.

Jamaks läks siis kui kapten paadi väljasuretas sest siis hakkas see konservikarp nii hullult loksuma ja ma olin kohe näost roheline. Õnneks ta ütles, et ma pole esimene ja oli nõus meid ühe väikse saare peale viimane, et sain ennem snorgeldama minekut jalad maha ja enesetunde normaalseks. Snorgeldada oli väga tore kuniks ma nägin täiesti enda kõrval üüüüüli suurt stingrayd. See on see suuuuur lapik ja hirmus kala, ja ta oli vähemalt minu keha suurune ja siis ma hakkasin kartma ja kobisin paati tagasi. Edasi viidi meid ühe natuke suurema saare peale, kus oli meil 3 tundi vaba aega snorgeldada või päevitada või mida iganes ja samal ajal valmistati meile maaaailma parim lõunasöök väikses lobudikus otse rannal. See oli üsna hea bisness neil seal. Mitte  suur turismifirma,kes viib katamaraaniga vaid kõik kohalikud väikeste laevade kaptenid koos on ehitanud väikse väliköögi ja lauad ja värgid sinna saarele. Neil on isegi külmkapp, kust sai õlut ja veini ja vett osta. Igapäev kell 2 saab seal lõunat ja kesiganes siis toopäev kliente ringi veab tuleb selleks kellaks saarele. Nii et peale meie randus seal veel paaditäis hiinlasi (neid ikka jätkub igasse maailma otsa ja nurka) ja paadi täis hispaania turiste ja meie kahekesi oma konservikarbis.

See kõige parempoolne, mis näeb peaaegu välja nagu mänguasi on meie paat :)

See on väliköök kust saabus meie Seychellide parim söögielamus! Niiii palju häid kalatoite ja värskeid salateid!

Ja loomulikult oli meil ka päevaks oma koer, kes meiega ülikaugele merre kaasa ujus kui snorgeldasime ja muul ajal niisama tähelepanu noris. 

Paat tõi meid tagasi kella neljaks ja muud ei olnudki kui kodus üks sietsa teha ja õhtul lennujaama minna. Järgmine päev kontoris oli pisut raske sest lennukis magamine on nagunii selline poolik värk aga igatepidi mõnus minipuhkus ja tahaks juba jälle minna. Peame ikka kasutama ära varianti, et siin elame ja ümberkaudsed kohad kuhu piletid kallid pole kindlasti üle vaatama :)

p.s. üleeile sai mul täis aasta kõrbes! läheb ju nagu linnutiivul see aeg..

mini vacation- Seychelles vol 1

no viimane aeg on nüüd küll teile reisi muljeid rääkida sest ammugi juba uued asjad juhtuvad ja mina ei saa ega see seda postitust kirjutatud. Seychelles oli mõõõõõõõõnus..mõistagi! Hakkame siis algusest peale. Lendasime Dubaist välja pool kolm öösel ja Seychellidel olime juba pool seitse hommikul. See tore mees kelle aiamajakest me rentisime tuli meile lennujaama vastu( koha leidsime airbnb.com leheküljelt..uus lemmik asi on seal surfata ja ägedaid ööbimis kohti leida) Kuigi algne plaan oli et magama ei lähe siis oma peatuspaika jõudes oli voodi nii ahvatlev, et me ikkagi magasime kolm tundi mõnuga. See oli meie väike nunnu pesa..

See oli pisike aiamajake ühe laheda lõuna aafrika perekonna hoovis. Nende maja oli eemal ja ümber oli suur natuke metsik aed ja ühes nurgas siis asus meie maja, täiesti oma väikse terrassiga. Sada korda soovitan seda kohta. Esiteks juba sest see asub saare täiesti teises otsas kui kõik turisti kohad ja suured resortid..nii et kodu lähedal randades ei olnudki peaaegu mitte kedagi. Lisaks on Seychellidel väljas söömine ulme kallis ja see, et meil oma pisike köök oli tähendas et hommikul ja õhtusöögid tegime kõik kodus ja väga super oli. 

Olgu kohe öeldud, et omanikel oli 7 koera (my kind of people :D !) ma seda uudist kuuldes olin peaaegu rohkem rõõmus kui ilusaid randu nähes.. ja need kutsid käisid muudkui tähelepanu norimas.  Kaks olid mu suurimad sõbrad kui hommikul hoovis kohvi jõin:

Igatahes magasime oma powernapi ära ja otsustasime kodu ümbruses ehk ida ja lõuna osa Mahe saarest vaadata. Seychellid koosnevad kokku 115 saarest aga meie olime oma 4 päeva ainult sellel suurimal Mahe saarel, kus asub ka pealinna Victoria ( Victoria on maailma kõige väiksem pealinn!). Okei selleni jõuame veel, esimene päev aga istusime bussi peale ja läksime otsima paradiisi randu.

Kõigepealt muidugi tegime kiire lõuna ja õlle ühes teeäärses kohvikus. Kohalik SeyBrew õlu oli meil selle minipuhkuse lemmikjook :) ja siiiiis jalutasime randa, kus polnud mitte ühtegi teist inimest peale meie! kui mõnus algus üldse saab olla puhkusele:

Esimese päeva plaan oligi meil lihtsalt ujuda ja päevitada ja pikutada ja päevitada ja ujuda. Seychellidel muide on kohutavalt palju koeri..selliseid pool hulkuvaid..enamusel on kuskil kodu taoline asi aga peamiselt nad siiski jooksevad vabalt ringi ja nuruvad pai ja süüa turistidelt ja ujuvad meres ja on hirmus sõbralikud kirbukotid :) Esimene nunnu haakus meile külge tollel rannal ja chillis meie kõrval magada kaks tundi. Kuna meil midagi peale vee talle pakkuda polnud siis varsti ta läks põnevamaid inimesi otsima.

 Õhtul käisime kohalikus poes, et midagi süüa osta ( ja koeratoitu, et mul oleks ikka kotis olemas maiust pakkuda järgmistele sõpradele :). Toidupoes käimine oli alguses üks imelik kogemus. Ilmselgelt oleme me siin Dubais valikutega täiesti ära hellitatud aga poed olid sellised auk seinas, naljakas supermarket silt rippumas aga sees on neli riiulit, natuke konserve ja alkohol. Alguses ei osanud kohe mitte midagi osta peale munade ja nuudlite. Väiksemates poodides (ja meie lähedal suuremaid ei olnudki) ei müüda näiteks ei juurvilju ega puuvilju ega juustu ega vorsti. Hiljem saime aru, et asi on vist selles, et igasuguseid asju (mida just saarel kasvatada ei saa) on väga keeruline sinna transportida ja sellepärast saab maa poest osta ainult konserve jms mis kaua säilib. Saia õnneks müüdi ja sellepärast sõimegi esimene õhtu muna ja saia ja pähklivõid. Kell 8 õhtul oli kott pime ja et me elasime siiski rohkem nagu maal siis mitte ühtegi valgustust polnud ja oma ninaette ka ei näinud..läksime üsna vara magama sest suur plaan oli järgmine päev matkarada koseni ette võtta.

Magasime 13h jutti, nii et puhkuse tunne oli küll kohe. Teine päev oli siis Morgani sisustada sest mina sain oma ranna pikutuse päeva juba kätte. Meil oli üks tore kaart (mis hiljem selgus oli küll rohkem nagu kellegi idee tasandil visand Mahe saarest kui päris kaart) ja Morgan seda lugedes ütles, et hakkame aga jalutama pole nii kaugel see tee, kus saame mäkke keerata ja matkarada alustada. Hakkasime aga mööda ainsat autoteed kõndima (kõnniteed ei eksisteeri mujal kui pealinnas) ja mina muudkui istusin ühe ja teise kivi otsa et ikka Morgan rohkem pilte teeks :)

See oli muide koolimaja. Meenutas mulle vanglat sellepärast tegin pilti..nüüd pilti vaadates mõtlen, et vast oleks võinud lihtsalt veel randu pildistada :D

Aa ja kõik need "supermarketid" olid sellised:

Igatahes kõnnime juba ülikaua lauspäikese käes ja kuidagi kaardi peal vaadatud koht ei tule ega tule. Siis saime aru, et väga umbes on need mõõtühikud seal kaardil ja küsisime ühe kohaliku käest, kuidas saada sinna kus vaja. Tema hakkas naerma ja ütles, et see on niiiiii kaugel minge bussiga aga Morgan ei tahtnud ja ma tahtsin ka tugev tüdruk olla ja mitte viriseda nii, et kui tema ütleb, et kõnnime siis kõnnime. No kõndisime siis, kuni olime seal kohas kus kaardil näitas, et nüüd minge mäest üles ja siis millaski hakkab matkarada pihta, mis lõppeb kose juures. Mägi oli päris järsk ja kahel pool teed oli selline piiisikene küla. Kõnnime ja kõnnime ja majad lähevad järjest lobudikumaks ja haisema hakkab asi varsti ja veel koledamaks ja prügisemaks läheb ja meie ikka kõnnime ja igal pool on pooleldi majast väljas lamavad purjus onud ja suitsetavad kambakesi ja meie ikka kõnnime( suht järsk tee on mööda mäge, nii et hing on kergelt kinni juba nüüdseks). Lõpuks saavad majad otsa ja ma siis julgen piiksatada, et Morgan ma arvan, et see pole õige tee. Morgan oli nõus. Oleme selleks hetkeks jõudnud kolme külameheni, kes pudelist kell 12 hommikul kollakas halli jooki joovad ja täiesti purjus on. Morgan küsis siis neilt kuidas sinna kose juurde saab, nad läksid väga äksi täis, et turistid nendega räägivad. Üks võttis maast suuuuure roostest machete ja hakkas näitama ühte ja teise suunda, kus võibolla on kosk. Nad olid kõik väga sõbralikud meiega aga ma pilti ikka ei julgenud teha sellest roostes mõõgaga vehkivast mustast onust. Igatahes siis nad nägid Morgani tattoosid ja olid kõik nagu krapsti püsti ja imetlesid neid. Näitasid meile oma nõela ja tindiga naha sisse toksitud ( TuPac ja süda selle all ja muud taolised kunstiteosed) ja arvasid, et me vist ikkagi siit edasi minnes jõuame ainult dzunglisse aga mitte koseni. Kõmpasime alla tagasi ja läksime bussi peale, et leida matkatee nr.2.

Hiljem saime teada, et natuke wrong side of Seychelles oli see kahele noorele valgenahale uitamiseks ja seal nad vaevalt eriti turiste näevad. Üleüldse on alko ja narkoga pahad lood ja lähevad need lood kahjuks aina hullemaks seal. Ja ma ei räägi mingist kanepi joindist vaid heroiin kahjuks pidi noori seal muudkui rajalt maha võtma. Töötus tase on ka kõrge..päeval igalpool vedeles noori ja vanu mehi lihtsalt chillimas ja õlut joomas. Kohe imelikult palju oli neid! Ma ei teagi, mis me Morganiga ootasime aga kuidagi ei arvanud, et seal nii aafrika on (kuigi see ju ongi aafrika külje all) aga vahepeal oli üldse tunne, et Jamaical oled sest koguaeg regge mängis ja palju rastafari välimusega onusid.

Nii edasi siis läksime bussi peale ja sõitsime Cascade kus rada nr2 mis kose juurde viib algama oleks pidanud. Meie kaardi järgi vähemalt. Bussipeatuses küsisime kohaliku käest kas see rada viib koseni, ta kinnitas uljalt, et muidugi viib ja hakkasime jälle ronima mööda järsku teed üles. Nagu arvata võite ei viinud ka see tee kuhugi ja peale mõnda aega oli tee otsas ja koske ei kuskil. Morgan hakkas ka selleks ajaks juba isu kaotama ja otsustasime et lähme siis parem vaatama Victoria üle sest matkamisest ei tule midagi välja (olime väsinud ka selleks ajaks sellest "matka alustamisest") Paar pilti, mis tee peal tegin:

Victoria on tõesti pisike linn. Aga käisime turul ja saime värskeid juurvilju ja suuremast poest veel ühtteist süüa ostetud. Seljakott nodi täis läksime jälle bussi peale, et üle vaadata saare lääne osa, kus asuvad kõige sinisema veega rannad aga samas ka Kepinski ja Hilton ja muud igavad suurhotellid. Nagu arvata võis oli seal paaaalju rohkem turiste aga me läksime eesmärgiga päikeseloojangut vaadata ja kahjuks valida ei antud kuhu me tahame, et päike loojub. Nii et ostsime õlled kaasa ja mõnnatasime rannas. Mõned pildid veel teise päeva õhtust ja viimased kaks päeva tulevad eraldi postituses :) pai

p.s. Morgan arvab, et tal on kohutavalt hea päikese taluvus..ja sujuvalt unustab, et ta on rootslane aka põhjamaalne ja põleb ära nagu väike vähk. Ma ei viitsi ka alati ema mängida ja sundida teda kreemi kasutada nii,et iga puhkus esimese päeva õhtuks on ta tulipunane ja järgnevad päevad valutab ja ajab nahka. Lootusetu juhtum! 

11 kuud ja 2 päeva

Okouu kohe peaaegu, et varsti on ju aasta juba siin liivakastis elatud. Imelik, et niiii kiiresti on läinud. Samas aasta pole nii pikk aeg ka, naljakas oli kui ükspäev koosolekul boss tutvustas mind, et this is my project manager Laura she has been working for me for almost 2 years now. Pärast küsisin, et mis sa tahtsid mind natuke tähtsamalt kõlama panna või miks sa ühe aasta juurde lisasid ja siis tuli välja, et ta arvaski et varsti juba kaks aastat töötan ta jaoks..haahaha ..ja oli täiega hämmingus, et pole aastagi veel. Esimene event oli ju Boat show ja see oli veebruari lõpus eelmine aasta.

Muidu on asjad mul üsna töises rütmis liikunud. Järgmine nädal on Royal Salute polo võistlus millega seoses korraldame kõigepealt kolm õhtut järjest private Royal Salute dinner partysid ja 25jan on siis Polo Day, kus on meie teha Royal Saluti vip box ja kogu ürituse afterparty. Kibekiire töö käib ja nii palju asju on veel lahtised kuigi veits nagu võiks juba korras ja tehtud olla. Muidu õnneks see on suhteliselt lihtne event võrreldes eelnevatega sest dinnerid on korraga ainult 36 inimesele ja sellisene low key, väike live music ja hea söök ja viski aga mitte mingit suurt produktsiooni ja asjatamist. Kuigi vaatasin siin guestlisti ja külla tuleb näiteks endine nigeeria asepresident. Tähtsad onud nagu ikka :)

Kuna midagi marupõnevat polegi juhtunud pean teile kohe oma kõige parema uudise teatavaks tegema. Kaalusime ja vaagisime siin Morganiga, et niiiii tahaks kuskile reisile, et tegelt me polegi koos käinud kuskil juba nii kaua. Alati kui puhkus siis tuleme Eestisse ju ja muidu tööl koguaeg. Üks õhtu otsisime ja googeldasime 3 tundi erinevaid lennupileteid ja ideid ja järsku oli selge, et peame ikka minema. Leidsime Emirates lennufirmast üsna hea hinnaga piletid ja Airbnbst eriti äge väikse stuudio korteri, mida rentida- Seychelles it is!! :) Ma alguses muidugi põdesin täiega, et kuidas ma küsin töölt ära kui olen just kaks nädalat puhkusel olnud. Aga siis mõtlesin, et ei saa olla selline hädine ja kui ei saa ära ei saa ja thats the worse that can happen kui küsin. Plaanisime reisi just nii, et kõigepealt saan polo nädalal eriti super tubli olla ja siis järgmine nädalavahetus peale seda läheksime. Töölt võtan vabaks ainult kaks päeva nii, et tegelt ju hullu pole ja boss tavaliselt peale intensiivset eventi annab nagunii vaba päeva mulle. Nii, et lähme 31jan-3veb Seychellidele!! Olen üüüüüber excited..mitte isegi, et ilusad rannad on sest siin on ka ju liiva vaid et seal niiii äge loodus on. Roheline ja võimas. Morgan vaatas juba netist välja erinevaid matkaradu ja oli väga üllatunud, et ma ei hakanudki kohe vinguma, et miiiiiiis matkama. Snorgeldama tahaks ka kindlasti jõuda sest seal on palju neid suuri ägedaid kilpkonni ja neid me nägime Tais ainult vilksamisi. Ühesõnaga loeme päevi :)

Ja eriti äge on, et peale reisi saan hakata päevi lugema kuniks emme ja Kaire külla tulevad. Nad on siin juba veebrari lõpus! Loodan, et ilm on ikka sama ilus kui eelmine aasta veebruaris sest olgu saladuskatte all öeldud..praegu on TÄIEGA külm! Tänase päeva kõige soem hetk oli keskpäeval ja siis oli +21. Öösel lubab hoopiski ainult +10. Aga järgmine nädal tundub, et lähen jälle soemaks ja on +27 ringis (öösiti siis +16 umbes). Eks me oleme siin vist nüüd rohkem ära harjunud ka kliimaga ja karta on, et see talv tundub külmem kui eelmine aasta kui otse Eesti -32 pakasest sai tuldud. Aga et Kaire nüüd liiga muretsema ei hakkaks, et päevitada ei saa siis tavaliselt on veebruari average high +25kraadi ja märtsi oma +28 nii, et bikiinid ikka kindlasti kotti :)

Lähen nüüd Mate'ga pikale ringile ja peale seda sätin ennast Teresaga dinnerile. Morganil on täna mingi tööpidu ja me lähme Teresaga ühte uut seafood restot proovima.

tsutsufrei :)