reisijutud vol 3

telekast tuleb uus CSI osa aga ma ikkagi kirjutan hoopis blogisse..näete milline pühendumus jah!!

nii jäänud on siis kaks ja pool viimast päeva meie reisist..algne plaan oli et lähme Phuketisse tagasi, sest sealt läks kolmapäeva lõunal ka meie lennuk..aga kõik kellega Phi Phil kokku saime ja kes sealt tulid ei olnud üldse vaimustatud vaid pigem üsna ükskõiksed kui mitte pettunud.. nii et otsustasime hoopis teisele poole Phi Phit sõita, kus asub Krabi..minu pealekäimisel läksime eelmine päev interneti kohvikusse, et ikkagi hotelle vaadata..ja otseloomulikult see tasus ära jälle sest ühel lehel oli väga korraliku hotelli last minute sale 40% ..nii, et nüüd oli meil ka olemas hotell..tore veel see, et asukoht oli Ao-Nang, mis on ilusa rannaga armas koht..Krabi Town oli sealt nii tunni kaugusel ja sinna me ei läindki, sest otsustasime muude tegevuste kasuks..Krabi ei ole muidugi nii paradiisikas kui Phi Phi sest ringi liikumiseks tuleb roller laenutada ja kui linn on suurem on ka palju jama ju rohkem..aga rand meie hotellist 7min kaugusel oli ilus ikka..esmaspäeval kell 11 jõudsime Krabisse ja läksime kohe randa..aga niiii rets kuumus oli, et kaua ei pidanud vastu ja kella kahe paiku otsisime rolleri rendi kohta..24h tundi rolleri kasutamist + 2 kiivrit maksid kokku 150bahti (?!) see on kuskil 54krooni..Morgan väga kaua veel juurdles, et kuidas see äri ennast ära tasub..isegi kui iga jumala päev paar aastat on roller välja renditud siis ikka ei ole veel kasum ju..nagu arvata võib,mina nii väga oma pead numbritega ei vaevanud vaid olin rõõmus, et raha jääb parem ühe hea pina colada jaoks õhtul..igatahes võtsime kaardi ette ja Morgan teades, et minust kasu pole tee küsimisel kirjutas endale käe peale märksõnad, millejärgi orienteeruda..esmaspäeva plaan oli näha ära Tiger Cave Temple..sõit sinna ei olnud väga lühike aga igatahes seda väärt..see temple pidi olema väga populaarne meditatsiooni koht ja seal elab umbes 250 munka ja liiga palju ahve..

templi juurde kuulub ka suur mägi, mille otsa viib 1237 astet..ja need ei ole mingid nalja astmed vaid väga järsud ja kõrged ja kohutavalt väsitavad astmed..


ma ütlen ausalt..ma kohe mitte ei oodanud, et see nii rets ronimine on kui ma alustasin..mul olid kahtlused oma vastupidavuses aga Morgan nii tahtis minna ja no mis siis ikka..mõtlesin, et kui jube ära väsin siis lihtsalt istun kuskil poolel teel astmele ja ootan teda..hakkasime siis peale..ja kuskil 250 juures on juba nii higine ja raske, et las ma mõtlen..ja igal pool hüppavad ahvid ringi..ennem olime näind kuidas üks ahv õunaga ühte meest viskas ja no ees pool üks suur lõust laiutas keset treppi nii, et keegi mööda ei saand..ja Morgan just ütles, et siin on küll ahvid bossid, mitte inimesed..2min läks mööda ja suur ahv hüppas Morganile selga..mina karjun..ahv on küüntega Morgani küljes ja hammastega seljaskoti küljes..Morgan ei oska midagi teha aga hakkas siis kotti ära võtma, et elukas maha raputada..üldse ei õnnestunud..ÜLIHIRMUS oli..lõpuks pärdik sai, mille järgi ta oli tulnud..meie veepudeli, mis seljakoti küljetaskust paistis..kui pudel käes siis jooksis eemal ja jõi meie vee ära..vastik loom..oi kurat ma oleks taht kiviga visata teda..aga ma ei julgenud..õnneks meil oli teine pudel veel koti sees, et saime ikka edasi mäe otsa ronida..mina olin peale seda shokis ja iga kord kui kuskil eemal trepist isegi ahvi nägin keeldusin liigutamast kuni ahv keeras selja või läks ära..kuskil 700 astme juures ma arvasin, et hakkan surema..niiiii raske oli..aga ma ei julgenud pooleli ka jätta sest äkki ahvid ründavad kui ma seal üksi istun..sest seal kedagi teist eriti ei old..väga palju inimesi vist ei võta seda ronimist ette või jätavad ennem pooleli..nii et nutt kurgus ponnistasin lõpuni..Morgan krdi sportlane oli higine aga üldse mitte nii väsinud ja see käis ka mulle närvidele..ta muudkui tahtis rääkida, et huvitav kaua seda ehitati ja huvitav kuidas see buddha sinna üles saadi ja huvitav mille jaoks need potid siin on..ja huvitav mitu korda päevas mungad siia ronivad..ainus asi mida ma suutsin ägiseda oli et mul ei ole nii huvitav praegu!..esimene pilt üleval ja nagu näha ma pole liiga õnnelik..


aga tõmbasin hinge ja lõpuks kui enam silme eest must pold vaatasin siis, et kuhu me ronisime..väga äge on seal üleval..kolm eri tasandil platvormi ja uskumatu vaade..





alla tulek oli kökimöki eelnenu kõrval kui mu ahvi hirm välja arvata..aga kui alla jõudsime ja 15min mööda läks olime mõlemad laip väsinud ja kiirustasime koju kimada, et rolleri seljas mitte magama jääda..

teisipäeval tahtsime sõita ühte rahvusparki koske vaatama..arvasime, et see on üsna lähedal aga tuli välja, et ega eriti ikka ei old küll..aa ja hommikul oli veel terves Ao-Nangi piirkonnas elekter ära, ehk pangaautomaadid ka ei töötanud..nii, et mõtlesin, et ongi hea lähme parem seda koske vaatama..peale piiiikka rolleri otsast rappumist (ja pealegi kartsin ka veel..eriti kui liiklus ümber..nii hirmus kui sinu ümber mingit kesta pole, mis kaitseks..kuigi ma saan muidugi aru, et kui keegi saab rolleri sõitmisega turvaliselt hakkama siis on see Morgan, kes elukutseks on valinud palju õnne motikatega hüppamise ja ennem seda sõitis kaua aega krossi) teiseks päevaks olin natuke rohkem rahunenud..esimesel kaevasin küüned ikka korralikult Morgani külgedesse..ühesõnaga jõudsime sinna parki ja ülla ülla pilet on vaja osta..ja meil oli täpselt 20bahti ja kokku oli vaja 60..täitsa nõme..alguses neiu muudkui raputas pead aga me nii palusime ja olime vist piisavalt õnnetud, sest ta lubas meid tasuta sisse lõpuks..jalutasime läbi ilusa looduse külma koseni ja vaatasime sisalike ja üldse oli väga mõnus..



olime juba peaaegu tagasi kodus..umbes 15min sõita veel kui hakkas muidugi palun aitäh pussnuge taevast alla sadama..selline padukas, et valus oli nahal..ma ei tea kas Morgan sõitis lõhna järgi sest mina küll mitte midagi ei näinud aga hotelli me jõudsime ja viisime rolleri tagasi laenutusse ja siis sadas ja sadas ja sadas mitu tundi..jamaaa..aga kuna me ei saanud õues midagi teha siis oli vaja uut plaani..Morgan oli terve reisi rääkinud kuidas ta tahaks bamboo tattood..ehk siis kui muidu tehakse tattood masinaga siis vanem meetod, mida palju tais harrastatakse oma bambuse pulk, kus otsas on nõelad..ja Morgan väga tahtis teada, et mis tunne see ikka on jne..aga ei saanud Phil Phil seda teha sest päike ja meri ja tahaks ujuda jne..aga nüüd vihma sadas ja see oli viimane päev ja ideaalne..otsisime netist, et poleks mingi suva koht vaid korralik ja andekas tatoveerija ja sõitsime sinna ja Morgan saigi sama päev aja ja lasi endale punase chillipipra jala peale teha..



see aeg kui tema lasi ennast kaks tundi torkida ..lasin mina ennast kaks tundi poputada ja läksin massaasi ja pediküüri..isssver kui hästi see naine tegi massaasi ja ragistas mu selgroo paika..ainult sääri ma ei saand lasta tal puutuda sest eelmise päeva ronimisest olid need niiiii valusad..ühesõnaga saime mõlemad väga mõnusa lõpetuse oma reisile...

kolmapäeval ärkasin kell 9 et veel viimane tunnike päevitada ja siis taksoga lennujaama..

THE END

p.s. Macausse tuli suvi..kolm päeva on olnud 26 kraadi ja täna olin terrrrve päeva bassu ääres..maailma headus!

kallistused!